10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hheily
Õppematerjali autor
tuleviku eest. Lisaks isiku enda hoolitsusele on samuti võimalik hoolitsus kolmanda isiku kasuks. Hüvitist on mõlema kindlustuse korral õigus nõuda siis, kui saabub ettenähtud kindlustusjuhtum. Erakindlustuses kehtib ainult erandjuhul kindlustuskohustus, nt liikluskindlustus. Sotsiaalkindlustuses on kindlustuskohustus domineeriv. Kindlustusvahekord erakindlustuses on kahepoolne, mida reguleeritakse lepinguga. Sotsiaalkindlustuses tekib kindlustussuhe seaduse alusel ja on üldjuhul kolmepoolne avalik-õiguslik suhe kindlustatu, kindlustaja ja tööandja vahel. Erakindlustus pakub kindlustust arvukate riskide vastu, sh ka väiksemate riskide vastu. Sotsiaalkindlustus kaitseb seadusandja poolt ettenähtud juhtumite vastu, nt haigus, tööõnnetus, töövõimekaotus jne, mille korvamiseks on otsene sotsiaalne vajadus. Sotsiaalkindlustus hõlmab nende riskide puhul pea kogu elanikkonda, kas siis kindlustatus üksikisikuna või perekonnaliikmena
Eestis depressioonis pensionäre suhteliselt kolm korda rohkem kui arenenud riikides. ES Turu-uuringute ASi tänavu suvel tehtud küsitlusest selgub, et vanaduspensioniga ei saa kindlasti hakkama 58% eakaid, 24% vastas, et tõenäoliselt nad ei saa oma pensioniga hakkama kokku üle 80% ehk ligi 300 000 pensionäri. Eesti probleem on see, et ülalpeetavaid on rohkem kui töötajaid, 1,4 miljoni elaniku kohta on tööga hõivatuid veidi üle 600 000. Uusi töökohti tuleb juurde vähe, vaid tänavu teises kvartalis oli olukord rõõmustavam tööga hõivatute arv suurenes 9000 inimese võrra. Ja lapsi sünnib vähe, erand oli ses suhtes vaid aasta 2000. Elu on noortele näidanud, et nende vanaemad ja vanaisad tulevad riikliku pensioniga (elatusraha I pensionisambast) hädapärast ots-otsaga kokku. Ei ole ka tulevikus loota, et vanainimene saaks I sambast raha enamaks kui esmasteks eluvajadusteks.
piirkondlik võrdne kättesaadavus 3) ravikindlustusraha otstarbekas kasutamine. Ravikindlustus on sundkindlustus. Üksnes väga piiratud juhtudel saavad inimesed ise otsustada selle üle, kas nad kindlustavad endid ravikindlustusega või mitte.3 Ravikindlustussuhtes osalevad suhtes kolm poolt, kelleks on Eesti Haigekassa kui kindlustusandja, kindlustatud isik, kes on kindlustatud ravikindlustusega kas siis seaduse alusel kohustuslikus korras või vabatahtlikus korras ning tööandja, kellel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused tema kaudu kindlustatud isikute ees. 4.2. Ravikindlustusega kindlustatud isikud Kindlustatud isikute juures tuleb eristada kolme liiki isikuid: 1) isikuid, keda loetakse kindlustatuks seetõttu, et nad maksavad või nende eest makstakse sotsiaalmaksu;
tähtajalise elamisloa pikendamiseks või pikaajalise elaniku elamisluba; 3) tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis viibivale välismaalasele. Peretoetuste arvutamise aluseks on toetuse määramise algtähtajal kehtinud lapsetoetuse määr. Sünnitoetuse suurus arvutatakse lapse sünnikuupäeval kehtinud toetuse suuruse alusel. Lapsendamistoetuse suurus arvutatakse lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval kehtinud toetuse suuruse alusel. Lapsetoetuse määra muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsetoetuse määra kehtestamise kuupäevast arvates. Kui isik soovib toetust saada, pöördub ta elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti poole. Peretoetusi taotletakse ema või isa elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti kaudu. Kui lapse järgi vaatab eestkostja või hooldaja, siis taotletakse peretoetusi tema elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti kaudu. Näiteks kui isa või ema ei kasuta lapsehoolduspuhkust ja puhkus
residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust 6. Kes on resident? Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Juriidiline isik, välja arvatud usaldusfond, on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. 7. Mis on püsiv tegevuskoht TuMS mõistes? Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima
residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust; 6. Kes on resident? § 6 lg 1 ja 2 Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. 7. Mis on püsiv tegevuskoht TuMS mõistes? § 7 Püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. 8. Kes on seotud isikud? § 8 lg 1 Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju
Selleks peab virtin keskpäevaks nii palju keetma, et vaesed saaksid ka õhtul kõhu täis. Esmaspäeval peab virtin neile silguleent või sousti keetma. Teisipäeval kapsakeedust, enne seda kaks heeringat või igaühele mark silku. Kolmapäeval odratange piimaga ja igale isikule seitse paari või mõned väikesed heeringad. Neljapäeval herned soolalihaga. Reedel nagu esmaspäevalgi sousti ja vastavalt võimalusele värsket lesta või silku. Laupäeval putru hapupiimaga ja selle juurde värsket või soolasilku. Seda peab iga isiku kohta päevas olema nii palju arvestatud, et nad sellest kõhu täis saaksid, nimelt pühapäeval igaühele 4 naela liha ja peale selle nii palju leiba, kapsast, leent, herneid, sousti ja muud taolist, kui nad võivad tahta. Leiba peab virtin iga kaheksa päeva järel nõutama uue seegi hoovimeistrilt ja andma seda igale hospidalis elavale isikule nii palju, kui saavad vaesed uues seegis.
FIE füüsilisest isikust ettevõtja JI juriidiline isik KM käibemaks KMD käibedeklaratsioon KMK käibemaksukohustuslane KMS Käibemaksuseadus KOV kohalik omavalitsusüksus KPM kogumispensionimakse MKS Maksukorralduse seadus RT Riigi Teataja SM sotsiaalmaks SMS Sotsiaalmaksuseadus TKM töötuskindlustusmakse TLS Eesti Vabariigi töölepingu seaduse TM tulumaks TMS Tulumaksuseadus TSD tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon VD kauba ühendusesisese käibe aruanne VV Vabariigi Valitsus 4 SISSEJUHATUS ''Usk, et üksikisiku tulumaks on kõige õiglasem maks tuleneb veendumusest, et see on kõige paremini kooskõlas inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid