Seksuaalsus ja ühiskond (0)

Sarnased õppematerjalid

22

pptx

Sotsioloogia ja selle seos rahva tervisega.

faktideks (social facts). /Emilie Durkheim/ Ühiskonna reaalsus ehk sotsiaalsed faktid Kollektiivsed ettekujutused ­ ühiskonnas toimivad kollektiivsed ideed ja väärtused (religioon, moraal, õigus) Sotsiloogia morfoloogia faktid - iseloomustavad inidiviididevahelist seost ja neid iseloomustab: - Dünaamiline tihedus ­ inimeste moraalse seotuse tugevus - Materiaalne tihedus ­ populatsiooni asustustihedus "Inimene on ühiskondlik loom" Haigeühiskond Hullumeelne ühiskond Kodanikuühiskond Üleminekuühiskond ... Ühiskonna mõiste ja olemus Inimtegevuse keskkonna mittelooduslik osa ­ kõik see mida me ei saa põhjendada loodusseadustega Inimkäitumise kognitiivne ja normatiivne raamistik (normide, käitumismallide, struktuuride, institutsioonide jne süsteem) Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel sotud inimkooslus Ühiskond ja kultuur Kultuur ­ ideestik, algjõud, mis hoiab inimesi koos, iseloomulik ühiskonnale

Rahvatervis

35

doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood ­ inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas. 2  Tolle aja kunstilised esemed olid erootilise tähendusega. U 5000 aastat tagasi avastati, et ka meestel on roll laste saamisel. Siis said mehed autoriteeti juurde. Tekkis ka selektiivsus partnerite valikul. Hiljem paiksemaks jäädes jäi naiste põhifunktsiooniks laste kasvatamine ning mehed hakkasid ,,mehetööd" tegema. Suguküpsusaeg oli lühem

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

20

doc

ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID

majandust, kultuuri ja isegi intiimelu. Kindlaks kujunenud moraalsed väärtused ning normid muudavad maailma kaootiliseks, sest viimasel ajal leidub aina rohkem inimesi, kes püüavad tõestada nii endale kui ka teistele, et nad erinevad teistest, tehes vahel isegi rumalaid tegusid. Stereotüübid on tunginud sügavalt inimellu. Tänapäeval ei suuda me ilma stereotüüpideta oma elu ette kujutada. Siiski - mõningates sfäärides oleks vaja korrigeerida olemasolevaid norme. Näiteks nagu seksuaalsus. Seksuaalsus on inimese jaoks väga oluline ja väärtuslik tunne ning seda ei tohiks alahinnata ning summutada ühiskonnas eksisteerivate normide tõttu, muidugi välja arvatud juhul, kui see väljub moraalse eetika raamidest. Stereotüüpne mõtlemine pidurdab isiksuse arengut, takistab eneseteostust ühiskonnas, pärsib inimvajaduste rahuldamist. Mitterahuldamise tagajärjeks võib inimene kaotada ennast ühiskonnas ning muutuda agressiivseks ning sisemiselt rahutuks ning rahuldamatuks.

Kursusetöö

15

doc

Tänapäeva perekonnavormid

· Majanduslik · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine · Taastootev ­ inimene taastab oma energia Lapseeas ­ vajab inimene perekonda,sest elulised oskuse omandatakse esimese 5 -10 eluaasta jooksul. Nooruki eas ­ kaugened noor inimene näiliselt perekonnast,et kogeda ja luua oma identiteet. Täiseas ­ loob inimene uue perekonna. Vanemas eas ­ täidab inimene taas uut rolli , vanavanemana. Tänapäeva perekonnavormid · Registreeritud abielu ­ kooselu,mille ühiskond on tunnustanud kehvtivaks,Tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale. · Vabaabielu ­ perekond elab koos,kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. · Ühe vanemaga perekond ­ tekkinud planeeritult või planeerimatult. Laps saab rohkem tähelepanu,puuduvad vanematevahelised konfliktid. · Lastetu perekond ­ ei saa või ei soovi. · Visiitabielu ­ abielus,kuid ei ela koos.

Inimeseõpetus

20

doc

Sotsioloogia II kordamisküsimused

Seepärast toimuvadki keerulistes ühiskondades muutused tunduvalt kiiremini. Leidlikkus ei ole seotud intelligentsuse erinevustega maailma eri paigus, vaid hoopis teadmiste akumuleerimisega. 4. mida tähendab kultuuriline lõtk? Kultuuriline lõtk ­ kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega.  5. mina-pilt ja sotsiaalsed muutused: Riesmanni inimtüübid ja nende seos ühiskonnaga Ümbritsev ühiskond kujundab iga inimese olemust ja käitumismustreid. Mida rohkem on valikuid, seda vähem me suudame ette ennustada inimeste käitumist. Nt kaasaegsed linnaühiskonnad, kus inimene on pidevas kontaktis teistega, kogu aeg toimuvad muutused ja meeled tajuvad uusi asju, muutuvad inimesed ükskõiksemaks, et kaitsta oma mina ja säilitada mingisugune tasakaal. David Riesmani uurimus inimtüübist ja ühiskonnast: · traditsioonide poolt juhitud isik ­ traditsiooniline ühiskond

Sotsioloogia

32

docx

Maagia ja seksuaalsus tantrismis

Tartu Ülikool Usuteaduskond Kaiti Vasiljeva MAAGIA JA SEKSUAALSUS TANTRISMIS Kodutöö  Tartu 2011Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maagia igapäeva elus ja seos seksuaalsusega....................................................6 2.Vadžrajaana ehk tantrismi olemus......................................................................7 3.Tantrad kui maagilised salaõpetused.............................

Antropoloogia

8

docx

Perekonnapsühholoogia essee teemal armastus, seks ja romantika abielus

annab suhtele energiat. Ma arvan, et Sternbergi komponendid toimivad vaid abielus olevate inimeste puhul, sest enam-vähem ideaalne abielu on siis, kui lähedustunne, pühendumine ja kirg on 100% mõttes. Nagu ma enne juba mainisin siis vabaabielus aga tundub, et pühendumine pole täielik, kuna ei astuta sammu, et kirjutada alla lepingule, mis peaks olema igavene ehk kuni surm neid lahutab. Seksuaalsuse teema võib tekitada vastuolulisi tundeid. Ühest küljest on seksuaalsus niivõrd loomulik elu osa, et sellest ei olegi justkui midagi rääkida. Teisalt on seksuaalsusega seotud palju küsimusi, millele inimene on püüdnud läbi aegade vastuseid leida, et paremini mõista nii ennast kui partnerit – püüelda õnnelikuma suhte poole. Kolmandaks on seksuaalsus midagi nii isiklikku ja intiimset, et osas ühiskondades puuduvad sobivad sõnad, et nendel teemadel üldse arutleda.

Perekonnaõpetus

17

rtf

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Maailm on selline, nagu ta on, sest meie oma subjektiivsete soovide-tahtmistega, oleme ehitanud klassid, raamatud ja pliiatsid. Kuid need asjad, objektid hakkavad ka meie subjektiivseid tahtmisi mõjutama. Kui me näeme midagi, siis me kas tahame seda, ihaleme, või mitte. Tarbimine ei ole subjektide vaba hõljum objektiivses maailmas, vaid need tarbekaubate inimestevaheline suhe on dialektiline, me olme nendest mõjutatud. Miller: "Tarbimine on protsess, mille abil ühiskond kohandab oma välimist kuju ja arendab ennast kui sotsiaalset subjekti. Descartes: cogito jagab maailma inimsubjektideks, kellel on mõistus, teadlikkus, kes seavad asjadele tähendusi, ja teisteks asjadeks kui objektideks, mateeriaks, mida saab uurida ja hõlmata kui fakte, kuid millel enestena ei ole tähendust ega olemust Olles teinud sellise vahe, kuidas siseneb objektide maailm inimeste subjektiivsesse kogemusse? Üldiselt ütleb lääne epistemoloogia - läbe teadmiste.

Tarbimissotsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)