Seksuaalse iseloomuga kuritegude ennetamine (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

pdf

Seksuaal vägivald

· Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut. Viimasel juhul on kohtupraktikas tekkinud vaidlusi, kas mees oma eesmärkide saavutamiseks on ikka kasutanud vägivalda. Vägistamine on tahtlik kuritegu ja sellest tuleneb, et ka vägivalla kasutamine on tahtlik ja teadlik. Mees peab aru saama, et ta kasutab vägivalda seksuaalvahekorda astumiseks. Kui aga naine käitub nii, et mees peab tema käitumist nõusolekuks, kuigi tegelikult ei ole naine nõus, siis puudub subjektiivne külg ja seega ka kuritegu. Tegemist on eksitusega, mille naine on põhjustanud oma käitumisega. Väga sageli kasutatakse vägistamise puhul füüsilist vägivalda. Vägivalda võib teostada nii

Seksoloogia

73

doc

Kuritegude viktimoloogiline analüüs kui preventsiooniline koosseis

.........27 2. Kuritegeliku käitumise ajendid....................................................................................29 2.1. Ajend kui kuritegeliku käitumise alus ..........................................................29 2.2. Eneseteostuse ajendid .............................................................................30 2.3. Kättemaksuajend ..................................................................................41 3. Viktimoloogia võimaluste kasutamine kuritegude orofülaktikas .......................................46 3.1. Viktimoloogilise profülaktika alused ............................................................46 3.2. Esmane profülaktika ...............................................................................47 3.3. Sekundaarne profülaktika .........................................................................50 3.4. Individuaalne viktimoloogiline profülaktika rakendatuna erineva viktiimse käitumisega kannatanutele........

Kriminoloogia

2

doc

Inimsusevastased kuriteod tänapäeval

karistatud ja karistatakse ka tulevikus vägistamise eest rangelt. Vägistamine in inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Enamus vägistamisi pannakse toime poiste ja meeste poolt tüdrukute ja naiste vastu. Vägistamise liigid: vihavägistamine, üleolekuvägistamine, sadistlik vägistamine, seksuaalse rahulduse vägistamine. Aastatel 1993-2002 registreeriti Eestis 842 vägistamist, mis teeb keskmiselt 84 vägistamisjuhtumit aastas. Kõige sagedamini on langenud vägistamiste ohvriks 15-aastased tüdrukud. Vanus 15aastat on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas. Tagakiusamised poliitilistel, rassilistel või usulistel põhjustel. Üldreeglina loetakse tagakiusamist rassilistest põhjustest tulenevaks, kui tagakiusaja peab oma ohvrit tegeliku või oletatava erinevuse

Eesti keel

10

doc

Laste väärkohtlemine

1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2 Lapse seksuaalne kuritarvitamine ehk lapse seksuaalne väärkohtlemine on väärkohtlemise vorm, mille puhul täiskasvanu või nooruk kuritarvitab last seksuaalse stimulatsiooni eesmärgil. Lapse seksuaalse kuritarvitamise vormide sead on lapse kutsumine seksuaalsesse tegevusse või tema sundimine selleks, suguelundite paljastamine lapse ees, pornograafia näitamine lapsele, seksuaalne kontakt lapsega, füüsiline kokkupuude lapse suguelunditega, lapse suguelundite vaatamine ilma füüsilise kokkupuuteta ja lapse kasutamine lapspornograafia valmistamiseks.

Kriminoloogia

15

doc

LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD

Sissejuhatus Tänapäeval on väga aktuaalseks muutunud erinevad laste poole suunatud väärkohtlemise vormid ja vägivallaaktid. Lastekaitse efektiivse töö ja ka kodanike tähelepanelikkuse tõttu tulevad erinevad juhtumid päevavalgele ja õnneks saab enamik lastest abi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline kui vaimne ning ka tagajärjed võivad olla erinevad. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on kindlasti lapse psüühika tulevikus mingil määral häiritud. Tihti ei saa lapsed aru, mis nendega toimub ja kas antud tegutsemisviis on normaalne, seda eriti seetõttu, et lapsed, kelle puhul seksuaalne vägivallaakt on korda saadetus, on väga noored. On teada ja tuntud väljend, et vägivald sünnitab vägivalda. Seega on paljud kurjategijad pärit just vägivaldsete vanematega perekondadest. Kuid kindlasti saab märgata vägivaldset

Eelkoolipedagoogika

2

doc

Vägistamine Eestis

Vägistamine Eestis Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu, mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Erinevate ekspertide hinnangul kuni 90% vägistamise ohvritest ei esita avaldust politseile, kuid samas pöörduvad paljud neist arstide poole abi saamiseks. Eestis läbiviidud naistevastase vägivalla uuringud kinnitavad, et politsei poole pöördub vaid iga kümnes vägivalla ohvriks langenud naine.

Filosoofia

5

docx

Sooline vägivald

alandada, hirmutada, ähvarda või teha füüs haiget). Lähisuhtevv on süstemaatiline kaaslase/lapse/vanema Rootsis ja USA-s on naise ,,ei" eiramine ükskõik millises vahekorra staadiumis käsitatav vägistamisena. allutamine enda tahtele vv kasutades või vv ähvardades. Paljudes mittelääne kultuurides pole naissoo emantsipeerumine aga veel alanudki. Maskuliinsete Vägistamine on kuritegu, mis ühendab seksi ja vv, tehes seksist vv vahendi. Tegemist on pigem võimu islamimaade n olukord meenutab n positsiooni eu-s keskajal või enne seda. Eriti vv vastu on Lääs kui kirega, vallutuse ja põlguse kui armastuse ja ihaga ja pigem kui omandiõigusega seotud kuritegu. sallimatu. In vv väheneb kõigis kategooriates, mida arenenum on ük. Ja mida pikaajalisem on Võimu tunnetamine naise üle

Sotsioloogia

9

doc

Perevägivald

Eesti Avatud Ühiskonna Instituut viis läbi rasedate vastase vägivalla uurimuse 2005-2006. Aasta sügistalvel. Uurimus näitas, et raseduse ajal koduvägivald suureneb.Eriti intensiivistub füüsiline vägivald. Iga viies naine, kellel on olnud rohkem kui üks kooselu ja vähemalt teine rasedus, on kogenud raseduse ajal partneripoolset füüsilist vägivalda, seksuaalset vägivalda 6%, vaimset vägivalda aga kolmandik.Nii kannatas raseduse ajal endise partneri poolse vägivalla all 2,2 korda, seksuaalse vägivalla all 1,5 korda ja vaimse vägivalla 1,6 korda rohkem naisi kui Eestis keskmiselt.Iga viies naine kinnitas, et tema partneripoolne vägivald algas pärast rasedaks jäämist. Statistikat perevägivalla ohvrite kohta Numbrilisi andmeid perevägivallajuhtumite kohta on võimalik saada peamiselt kahest allikast ­ politseistatistikast ning mitmesuguste uuringute kaudu. Kuna perevägivald on suures osas nö varjatud ehk enamikust vägivallajuhtumitest

Inimeseõpetus

Kommentaarid (0)