Sisukord Mõisted........................................................................................................................................2 Allikad.........................................................................................................................................6 1 Mõisted Seksuaalne sättumus püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on a
Sken Selge Andrus Vaarik Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. ·Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps Emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel laps ilmale. ·Tupp tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. ·Munasarjad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. ·Munarakk naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. ·Menstruatsioon korrapärane, ligikaudu kord kuus toimuv vereeritus naist
SINU SEKSUAALSUS Reproduktiivtervise loengu läbiviijad Juta Fjodorova Kristina Mai naine mees Naine & Mees · Siin on esindatud mõlemad sood; · Soo määrab spermatosoid, mis viljastab munaraku; ning naiselikkust ja mehilikkust mõjutavad hormoonid · Hormoon organismi toodetud aine, mis ringleb kehavedelikes (näiteks veres) ja mõjutab teatud moel teises keha piirkonnas olevate rakkude toimet. Hormoonid reguleerivad näiteks paljunemist ja kasvu. Põhifunktsiooniks on sigimisfunktsioon SARNASUS · Siin on näha kui sarnased me tegelikult oleme · Gonaadid sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid · Genitaalid suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks mõeldud elundid. · Meestel kube, peenis, munandid, munandimanused, seemnejuhad, prostata. · Naistel häbe, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad · Naiste ja meeste genitaalid on oma ehituselt vägagi sarnased · Munasar
Seksuaalkasvatus Marelle GrünthalDrell Tallinna Pedagoogiline Seminar Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi Seksuaalsus ja seksuaalkultuur Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individ
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi seemnejuhadesse 3)mööda seemn
Kuse- ja suguelundid K U S E- J A S U G U E L U N D I D Kuse-suguelundkond (urogenitaalsüsteem) hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Nimetatud elundkonnad täidavad erinevaid funktsioone, kuid on arengu ja asukoha poolest teineteisega seotud. KUSEELUNDID Kuseelundkonna ülesanded ja liigitus Ainevahetuse jääkproduktid peab organismist eemaldama, sest nende kogunemine verre kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsiifilisteks erituselunditeks - kuseelu
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Kõik kommentaarid