Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Viljandi Jaani kogudus asub Pikk 6 Viljandi. EELK Viljandi Pauluse kogudus Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Viljandi Pauluse kogudus on luterlik kogudus Viljandis. Kogudus kuulub Viljandi praostkonda. Koguduse õpetaja on Mart Salumäe, organist Aaro Tetsmann. Juhatuse esimees on Toivo Vilumaa. Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Viljandi Pauluse kirikus. Viljandi Pauluse kogudus asub kiriku 5, Viljandi. Seitsmenda päeva Adventistide Viljandi Kogudus Seitsmenda päeva Adventistide Viljandi Kogudus on kristlik kogudus, mida tuntakse eelkõige hingamispäeva pidamise tõttu nädala seitsmendal päeval - laupäeval. Koguduse tehnoloogia on üldjoontes sarnane teistele evangeelsetele kogudustele, õpetades kolmainsust, Piibli eksimatust jmt. Koguduse eriomasteks õpetusteks on õpetus surmast, kui unest ja Kristuse teise tuleku eelsest kohtust. Kogudus propageerib ka tervislikke eluviise,
Üle 2 miljardi kristlase e u 32 % maailma elanikkonnast · Mitmekesiseim religioon maailmas? Kirik · 1065 suur kirikulõhe · Õigeusu kirikud, ida-kirikud · Rooma-Katoliku kirik, lääne-kirik · Protestandid, 16. sajandi reformatsioon Luterlased Anglikaanid Baptistid Nelipühilased Karismaatlised Adventistid Jehoova tunnistajad Sõltumatud protestantlikud kirikud, piibli-kirikud Jeesus Kristus · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a.- ~26-36 m.a.j.) · Jesua/Jehosua · Jeesus Kristus · (võitu, salvitu) Messias, Jumal? Inimene? Inkarnatsioon "Sõna sai lihaks" · Ristija Johannes · Saatan kiusab Jeesust · Imedetegija, tervendaja · Kaana pulm, Laatsarus · Elava usu kuulutaja · Juudi prohvet, reformaator
Nad väidavad, et ta äratari surnust üles vaimse olendina või "...nähtamatu vaimolevusena" (The Kingdom of the Cults, lk.59). Jumala sõna õpetab, et Jeesus Kristus tõusis surnust üles füüsilise, ülendatud kehaga. Jeesus kuulutas oma kehalist ülestõusmist ka ette. "Jeesus vastas ning ütles neile: "Lammutage see tempel, ja ma püstitan selle kolme päevaga!" Ent ta rääkis oma ihu templist." Johannese 2:19, 21. Pärast surnust ülestõusmist veetis Jeesus maa peal nelikümmend päeva. Selle aja jooksul nägid teda sajad inimesed. "Sest ma olen teile kõigepealt teada andnud, mida ma olen saanud, et Kristus suri meie pattude eest kirjade järele ja et ta maeti ja et ta üles arutati kolmandal päeval kirjade järele ja et ta ilmus Keefasele, pärast seda neile kaheteistkümnele. Pärast ta ilmus ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale, köitest suurem hulk veel praegugi on elus, aga mõned on läinud magama." l Korintlastele 15:3-6.
haritud kirjamehi, nn apologeete, kes püüdsid näidata ristiusu eeliseid võrreldes paganliku paljujumalalisusega. Tavaliselt olid nad endised paganad ja tundsid hästi kreeka ja rooma kultuuri. Kuid 2. ja 3. sajandil hakkasid ristiusukogudustesse astuma jõukamad inimesed, eelkõige keskklassid. Selle põhjuseks oli rahutuks ja ohtlikuks muutunud elu Rooma riigis. Segaduste ja barbarite sissetungide ajal võis kaotada nii vara kui ka elu. Kindlustunde puudumine homse päeva ees põhjustas lootust igavesele õndsusele peale surma. Rikaste astumise tõttu ristiusku rikastusid ka kogudused. Rikkuste valitsemiseks valiti kogudustes ametiisikud: piiskopid, diakonid jt. Impeeriumi ristiusukogudused ühinesid: hakkas tekkima ühtne range ülesehituse ja alluvate ametiastmetega organisatsioon - kristlik kirik. Kristlane olla sai auasjaks ja võimaldas kiiremini tõusta karjääriredelil. Seega vahetasid paljud usku kasusaamise eesmärgil
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE......................................................................................................
Tefnuth(jumalik paar) niiskuse jumalanna. Neil sünnivad lapsed Nut ja Geb-taevas ja maa; nende abielust tekib kõik muu. - Jumal Ra-päikesejumal. Kultuse keskus samuti Heliopolises. Kultuse objekt oli obelisk. - Kaks päikesejumalat sulasid kokku- Atum-Ra oli inimese looja. Esimese inimese lõi oma pisaratest. Samuti moodustas maadi. - Jumalanna Maat- tõde,õigus,õiglus ja maailma kord. Esineb päeva ja öö vahetumisel; Niiluse üleujutusel; inimeste omavahelistes suhetes; hauataguses elus. Ra tütar. Kehastuseks jaanalind ja kultuse objekt jaanalinnu sulg. - Taevajumal Horos. Pistrikukujuline, üks silm päike, teine kuu. - Kuujumal Thot kui ka tarkusejumal- teksite ja õpetuste jumal; inimeste õpetaja. Kultuspaik oli Hermopolis. Hermopolises oli oma õpetus maa tekkimisest-
juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Lepingut hakati kutsuma Moosese seaduseks. Kümme käsku on kirjas Piibli Vanas Testamendis viiendas Moosese raamatus. Kümme käsku: 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4. Sa pead pühitsema sabatit (hingamispäeva)! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust. 5. Sa pead austama oma isa ja ema! 6. Sa ei tohi tappa 7. Sa ei tohi abielu rikkuda! 8. Sa ei tohi varastada 9. Sa ei tohi valet tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! 10. Sa ei tohi himustada oma ligimese naist ega midagi, mis su ligimese päralt on! Judaismi ususuunad
poole, sest viimane oli kiriku ehituse vastu suurt huvi üles näidanud. Ilma piilariteta ruum võimaldas tol ajal kirikutes peaaegu ainulevinud iseseisva alatari asemel luua hoopis mõjuvama ja suurejoonelisema pühapildi maalina apsiidivõlvi. Sellise lahendusega sai Hippius arvestada juba kiriku projekteerimisel. 8 Johann Köler maalis fresko tasuta ning see võttis tal aega kümme päeva. Altarimaal valmis 23. juulil 1879 ning selle pidulik ning rahvarohke sisseõnnistamine toimus 29.juulil samal aastal. Maalil domineerivad sinine ja punane toon tõenäoliselt oli Kölerile eeskujuks Kopenhaageni Jumalaema kiriku Kristuse kuju, mis oli tehtud Bertel Thorvaldseni poolt. Kaarli kiriku altarit ehivad veel ühe teise kunstniku teosed. Nendeks on baltisaksa kunstniku Sally von Kügelgeni stseenid Kristuse elust, mis valmisid kümme aastat pärast Köleri tööd 1889. aastal
Kõik kommentaarid