Ühel jõuluõhtul, mis algab idülliliselt, joovad nad end purju ning juhtub õnnetus maja põleb maha. Nad on sunnitud põgenema ning külma pakase eest varjuvad nad Jukola talusse kuni uue kevadeni. Siis naasid nad Impivaara lähedale, ning asusid uut maja ehitama, mis valmides nägi veel uhkem välja kui eelmine. Nad otsustavad minna pardijahile, satuvad karu peale ning tapavad tolle. Seejärel jäävad nad aga Viertola härra härgade ohvriks. Nad põgenevad kivi peale, kuhu nad on sunnitud jääma mitmeks päevaks, et mitte härgade ohvriks langeda. Lõpuks otsustavad nad härjad maha lasta, mida nad ka teevad. Seejärel nülivad nad härjad ja kutsuvad abi Viertola härraga jõuavad nad esialgu kokkuleppele härgade asjus ning poisid lähevad karuga koju. Peagi aga teatatakse neile, et Viertola härra soovib asja lahendada kohtu kaudu. Aapole tuleb idee hakata põldu harima ja maksta Viertola härrale viljas, millega kõik ka päri on
,,Seitse venda" Aleksis Kivi ,,Seitse venda" on Soome tuntuim ja armastatuim raamat, milles sisalduvaid repliike tsiteeritakse kui üldlevinud känekäände veel tänapäevalgi. Ehkki küll koomilise nurga alt, peegeldavad seitse venda soome rahvale iseloomulikke omadusi, koos kõigi nende pahede ja voorustega. Samuti pulbitseb teoses leidub ohtrast piiblitemaatikast rohkelt tsitaate piiblist, usk ,,viimsesse kohtupäeva" ja üleüldine jumalakartlikkus, kas siis näiline või tegelik. Raamatu tegevustik leiab aset Soomes, Toukola külas Lõuna-Hämemaal. Ajaliselt ei saa tegevustikku päris täpselt määratleda, kuid raamatus mainitud nime tõttu (Paavo Ruotsalainen
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
võitlemise põhimõtteid. Tegu oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike uue koha eest ühiskonnas. Korduvalt oli kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid, nt. Adsoni artiklis ,,Noorsoo kriis". Siuru eeskujul korraldasid nad kirjandulikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ka ajakirja ,,Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. Tarapita hääbumine on seotud rühmituses siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922.a. sügisel. Tunded tagaplaanil. Ajaluule- kujutas tegelikkust ,,Ärgem tappgem inimesi!"- Visnapuu 5. Saaremaa kirjanduselu, ühe teose/autori läbivaatus Saaremaa kirjanduselule on 200 aastane ajalugu. Esimesed inimesed, kes hakkasid lugusid kirjutama olid baltisakslastest kirikutegelased, kuna nad pidid jutlusi pidama. Willmann Kärla pastor
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
kulunud, veel nürimad." Ta polnud oma mõttega veel õieti lõpulgi, kui uks seespoolt lahti kisti ja sealt keegi noormees välja astus, mingisugune vormimüts peas. Midagi sähvatas Indrekul läbi keha, nagu oleks ta kuriteolt tabatud. Ja ilma endale aru andmata kahmas ta mütsi peast ning küsis oma vallakirjutaja-abi vene keeles, et kas siin on härra Mauruse esimese järgu õppeasutis. Just nimelt: esimese järgu õppeasutis, sest muidu kartis ta seda oma arust suurt valget kivi maja haavata. Küsitav vastas kõige sõbralikumalt, pealegi veel eesti keeli: ,,Jah, see on Mauruse kool, astuge aga sisse." Aga kui ta nägi Indreku nõutust, tõmbas ta kella ja ootas, kuni tuldi ust avama. Siis ütles ta vene keeli: ,,Siin tahetakse härra Maurusega kokku saada." Ütles ja läks pimedusse. II. Indrek astus sisse. Ta juhatati läbi koja eesruumi, mida valgustas väike laelamp ainult nõrgalt. Siit viis kaks ust edasi. Ühe tagant kostis vali jutukõmin ja naer
Kojumineku algul on kõik sujuv. Kuid siis satuvad tormi kätte. Esimene maa, kuhu satuvad, oli lotofaagide (lootosesööjad) maa. Kes lootoseid sööb, unustab kodumaa. Osad sõdurid söövad lootost, jäävad sinna. Odysseus saab sealt siiski minema. Viib oma mehi otsusekindlalt edasi. Mehed jõuavad saarele, kus elab kükloop (ühe silmaga hiiglane) Polyphemos, suure isuga jõhkard. Tal oma koobas, omad lambad. Tema isaks merejumal Poseidon. Polyphemos paneb mehed koopasse kinni, veeretab kivi ette, ning sööb neid kahekaupa hommikuks. Odysseuse nipp purjujootmine ja kavalus. Jootis kükloobi veini täis, seejärel torkasid põleva tukiga tal silma välla. Polyphemos kontrollis lambaid, katsus, kas on ikka lambad ning lasi lammastel rohtu sööma minna, mehi koopast välja ei lasknud. Mehed riputasid endid lammaste kõhu alla ja pääsesid tulema. Poseidon vihastas. Odysseuse pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis Odysseuse
Andres muigas. «Tahad sa minuga katsuda?» küsis ta Madiselt. «Aga nagu mees mehega, mitte nagu saunamees peremehega.» «Eks võiks ka korraks,» arvas saunamees sülitades ja peremeest silmadega mõõtes. «Mis te nüüd hullu teete,» segas perenaine vahele. «Jätke järele, mõni näeb veel. Lausa tööpäeval põle muud teha, kui mine võitlema, nagu oleks mõni pidu.» «Kel sellega asja, oma välja ääres,» vastas peremees. «Võiks ju ainult kivi tõsta, sellest näeb kohe,» arvas nüüd saunamees, et perenaise soovile vastu tulla. Sellega leppis ka peremees ja nõnda mindi Madise juhatusel natuke maad edasi, kuni leiti aia äärest kivihunnik. Siin oli paras paik rammukatsumiseks. «Hakka sina peale,» ütles peremees saunamehele, «sina oled oma inimene.» «Ükskõik,» vastas Madis. «Saad sinagi varsti omaks inimeseks. » Ta valis kivi, millele ta jaksas tuule alla teha. Aga peremees võttis sama
Kõik kommentaarid