50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TheBlackPearl
Õppematerjali autor
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................
vandikele esitatavatest nõudmistest ja õpetuse kirjeldused. Seitsmeks vooruseks peetakse: usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikust. Seitsmeks surmapatuks aga: kõlblusetust, prassimist, upsakust, viha, laisukust, ihnust ja kadedust. Kristust vaadleti kui pedagoogi ja samal ajal ka kui isa ja kui ka kasvataja käändajat. Kasvatus oli kristuse täiendamine nii õpetajate kui ka õpilaste poolt. Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine. 10 Kirikuisade pedagoogika eitas antiikset individualismi ja iseseisvat tahet. Individu- aalsuse käsitlemisel ei olnud rõhk asetatud mitte kasvandiku kujunemise välistele teguritele, vaid vaimse olemuse sisemisele psüholoogilisele kujunemisele. See sisemine mina toetus mõistusele, usule, tahtele ning alandlikkusele. Kristliku hariduse jaoks oli antiikpärandist üle võetud: keel, loogika, õigus, rakendus- teadused ja meditsiin
vandikele esitatavatest nõudmistest ja õpetuse kirjeldused. Seitsmeks vooruseks peetakse: usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikust. Seitsmeks surmapatuks aga: kõlblusetust, prassimist, upsakust, viha, laisukust, ihnust ja kadedust. Kristust vaadleti kui pedagoogi ja samal ajal ka kui isa ja kui ka kasvataja käändajat. Kasvatus oli kristuse täiendamine nii õpetajate kui ka õpilaste poolt. Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine. 10 Kirikuisade pedagoogika eitas antiikset individualismi ja iseseisvat tahet. Individu- aalsuse käsitlemisel ei olnud rõhk asetatud mitte kasvandiku kujunemise välistele teguritele, vaid vaimse olemuse sisemisele psüholoogilisele kujunemisele. See sisemine mina toetus mõistusele, usule, tahtele ning alandlikkusele.
Neile õpetati kombekat käitumist, musitseerimist, ratsutamist, tantsimist ja male mängu. 22 Lisaks eelpool mainitud oskustele pidid daamid täpselt teadma kus asetsevad piirid. Nad pidid teadma isegi seda, et kuhu tohib inimesega suheldes vaadata ja kuhu mitte, millal saab mõõdukast söömisest liialdamine ja kuidas käituda kirikust lahkudes. Kohati tundub, et rüütlidaamid olid kõikvõimsad muinasjutulised kangelannad, keda tegelikult ei eksisteerinudki. Samas eksisteeris keskajal seisuslik ühiskond mille igas kihis oli oma koht ka naisel. Ajaloolisest seisukohast lähtudes omistatakse daamidele oluline roll rüütlikultuuris. Igal rüütlil oli võimalus valida oma südamedaam ning pühendada kõik oma võidud talle. Lossi perenaise võis oma südamedaamiks valida iga rüütel ning peremees ei tohtinud armukadetseda, vaid pidi olema hoopis uhke oma naise suure austajaskonna üle. 23 Turniiridest
Keskaegne kasvatus Keili Kase 10.R Talupoja kasvatus Click to edit Master text styles · Lapsi õpetati ja kasvatati nende vahetu lülitamise kaudu agraarühiskonna elu-tegevusse, nad olid Second level ümbritseva looduse ja sündimise, kasvamise, Third level vananemise ja surma pideva ringlusprotsessi osaks. Fourth level · Lapsed olid maast-madalast kaasatud igapäevase töö Fifth level protsessi. · Töö näidati kätte ja nõuti selle tegemist. · Loomulik oli töökasvatus. · Olulised olid mitmekülgsed olme- teadmised. · Talupoeg oli see, kes pidi oskama kõike teha: õigesti ja tulemusrikkalt maad harida ja loomi kasvatada, kehakatteid ja j
SISUKORD 1. AJALUGU................................................................................................. 3 2. RÜÜTLIKASVATUS................................................................................. 3 2.1. ALGUS................................................................................................ 3 2.2. PAAŽI TEENISTUS .......................................................................... 4 2.3.RELVAKANDJA TEENISTUS........................................................... 4 2.4. RÜÜTLIAU........................................................................................ 5 3. KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK........................................... 6 3.1. KIRIKUIDEOLOOGIA...................................................................... 6 3.2. RÜÜTLI MÕÕK................................................................................. 6 4. RÜÜTLIKASVATUSE ÜLDVAADE EHK KOKKUVÕTTE.................. 7 KASUTA
neil ka oli. Enamasti elasid nad vaesuses. Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaupmehed. Kaupmeeste kohta kehtis arvamus, et nad ise ei tooda midagi, vaid elavad üksnes rikastumise nimel. Samal ajal kogunes kaupmeeste kätte arvestatav osa rahast ja mingil perioodil arenes jaapani kultuur just tänu kaupmeeskonnale. Iga seisust kasvatati oma kindlate reeglite järgi, seiustel olid oma piirangud, aga ka seisuslik uhkus. Seisustest väljapoole jäid nii sintoismi kui ka budismi vaimulikud, samuti intelligents. 3 Õukondlase kasvatus Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudes suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumust. Küll aga oli sellel tegevusel piisavalt motivatsiooni. Kõigepealt tuli põhjalikult omandada õukonna keel
Seoses feodaalkorraga kujunesid seisused veel eriti välja. Seisused olid seoses ka vaimulikega. Kuna vaimulikud ei tohtinud abielluda ei saanud nad ka lapsi. Seega selleks, et vaimulike seisus ei väheneks said feodaalide poegadest kõrgemad vaimulikud ja talupoegade poegadest madalamad vaimulikud. Nad õppisid selleks pedagoogide käe all. Keskaegse hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Keskajal pidasid pedagoogid hädavajalikuks organiseerida õppimise esimene etapp väga suures ranguses, et distsiplineerida tahet, hävitada uhkus ja omandada Jumala mõistmise, austamise ja järgimise kogemus. Keskaegne mõte on otseselt suunatud praktikale. Õpetada mõtlema tähendas kasvatada igapäevakäitumise hingestatust. Nende õpetuse ja kasvatuse eesmärk tähendab mitte teadmiste paljusust, mis on maine ja madal uudishimu ja kallutab mõtte kõrvale ning sageli juhib hoopis valele teele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid