„Seinte
vahel“
Käisime klassiga vaatamas uut Prantuse dokumentaaldraamat „Seinte vahel“. Üldiselt öeldes
võttis film pingsa vaatluse alla klassisised suhted ja probleemid,
kuid samas ei puudutanud kordagi laste ega täiskasvanute
kooliseintest väljaspool toimuva elu üksikasju. Film keskendub
õpetaja ja õpilaste vahelistele suhetele klassikeskkonnas ning
kujutab ühe Pariisi kooli õpetajate ja õpilaste tegevust terve
kooliaasta vältel. Kuigi filmi tegevus toimub täies ulatuses
kooliseinte vahel, vaatleb teos tegelikult samuti ka põhjalikult
Prantsusmaa tänast paljurahvuselist elanikkonda ning pakub põnevaid
pilguheiteid dilemmade ja arusaamatuste olemusse, mis võivad
õpetamisega ning samuti ka õppimisega.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Martin Laur
Õppematerjali autor
Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli pofessionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv. Õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidavust. Puuduvad süsteemsed seosed õpetaja koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Holland). Puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolidestoimuva uurimis- ja arendustöö vahel. Õpetajakoolituse eesmärk õpetaja kui hea teenistuja, ametnik (USA, Belgia) õpetaja kui noorem professor õpetaja kui täisväärtuslik isiksus (keskendub õppijale endale)
vanemaid ega nende kasvatusviise. Ma pöördusin ümber ja jalutasin klassist välja. Klass oli Siiski on neil mälestusteradadel rändamises peidus õppetund. Pole võimalik ennustada, kuhu haudvaikne ja ootas; kõik see oli väga dramaatiline. Ma ei näinud „jobu“ (nii olime ta ristinud) õpilane võib jõuda või mis temast saab. Mõned mu õpetajad ütlesid mulle – sisuliselt ja vahel terve nädala. Ta ei jätnud mind isegi peale tunde – küllap ta mõistis, et oli läinud liiga kaugele ka sõnades – „Sinust ei tule midagi...“, lisades just selle päeva põhjuse: „sest sa ei kuulanud“ (isegi tolle aja kohta). Ta lihtsalt hoidis minust veerandi lõpuni eemale. või „ei kuula“ või „sa ei keskendu ega ole hoolas“. See õpetab ka, et õppimine on elukestev, et
Reaalse vägivalla nägemine põhjustab suuremat vägivalda kui selle nägemine teleris. Jäljendav käitumine ei ole täpne koopia vaid stiilselt ja olemuselt kokkulangev ning seda kasutatakse siis kui tekib sobiv moment. Kui üleastuv käitumine toob kaasa karistuse siis seda ei jäljendata. A. Bandura sots. õppimise faasid. Märkamine peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi
sünonüümide ja antonüümide teadmine; järelduste tegemine – probleemide lahendamine ja visuaalne taju; meeldejätmise ja piiratud ajavahemikus õppimise oskused (mõtteliselt manipuleerida esemetega, arutluses järgida kindalt eeskirja). Vaimsete võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Õpilaste intelligentsustestide tulemused on seotud õpitulemustega. Nii üksikainete õppimise tulemusega, keskmise õppeedukusega kui ka ainetestide näitajaga. Korrelatsioon IQ ja õpitulemuste vahel jääb vahemikku 0,2-0,6 (max on kuni 1). Korrelatsioon IQ ja õpitulemuste vahel ei tähenda, et IQ määrab kooliedukuse, vaid see on pigem vastupidine. Korrelatsioon IQ ja tööedukuse vahel jääb vahemikku 0,2-0,8 Sageli oleneb inimeste edukus pigem spetsiifilistest teadmistest kitsas tegevusvaldkonnas kui üldisest IQ-st. Tagasihoidlikud üldvõimed on sageli kompenseeritavad konkreetsete teadmiste ja oskustega. Seda
joonistamine, väikesed lastega tehtud ettekanned, arvuti ja smart-tahvli võimalusi kasutamine jne. Võib ka oma tundi vahepaladega täiendada. Tunni lõpus on tähtis, minu meelest, ka tunnustamine. Kui klass on püsinud terve tunni kestel ülesannete juures, siis on vaja neid tunnustada. 3. Arenev vastasseis Kui õpüetaja seletab klassile, et ei talu halba käitumist, siis ta tihti satub vastakuti trotsi, jämeda käitumise või vahel ka täieliku ignoreerimisega. Kui see juhtub, siis hakkab õpetaja vihastama, ärrituma ja karjuma. Selle tulemusena lihtne keelamine lõpeb sõimamise ja klassist välja tormamisega. Need pidevad vastasseisud hakkavad õpetaja autoriteedi klassi ees õõnestama ja tekitavad stressi. Selleks, et vältida vastasseisu juba eos, on vaja minu meelest last korrale kutsuda ja sanktsioone rakendada nii privaatses olukorras, kui see on võimalik. Selline taktika on
põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. 15 (3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija). (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. § 48
S. H. Nohl 1879-1960 Oma aja silmapaistvaim esindaja Sotsiaalpedagoogikat tuleb käsitleda eraldiseisva teadusena v pedagoogika ühe valdkonnana Kuulsaim postulaat pedagoogilise suhte kontseptsioon taandas kasvatuse õpetaja ja õpilase individuaalsele suhtele Tegevusvaldkonna arendaja. Eristas 3 sotspedagoogika valdkonda: - Jälgimine, korrektsioon ja kui vaja ka perekondlike ülesannete ning vastutuse ümberjaotus pere, ühiskonna ja riigi vahel - Sotsiaalprobleemide indentifitseerimine ja parandamine (tänapäeval märkamine ja riskifaktorid) - Õpiprobleemsete (õpiraskustega) laste aitamine Sotsiaalpedagoogika on vastand materiaalsele abile, mille eesmärk on parandada keskkonda Sotsiaalpedagoogika peab parandama intellektuaalset keskkonda st , et sotspedagoogika paneb indiviidi täielikult oma elu eest vastutama Sotsiaalpedagoogika sekkub kui üldpedagoogika ei ole enam edukas
Seni arvati, et need täiskasvanutele omased tunnused arenevad alles palju hilisemas eas. Washingtoni ülikooli psühholoogia professori Jessica Sommerville'i uurimisrühma poolt läbi viidud eksperimendis osales 47 keskmiselt 15-kuust beebit. Lastele näidati oma vanema süles istudes kahte videoklippi toidu jagamisest. Esimeses videos hoidis üks eksperimentaator käes kaussi küpsistega, mida ta jaotas kahe teise eksperimentaatori vahel. Esimesel korral sai kumbki katsetaja ühepalju küpsiseid, teisel korral jagati maiused laiali ebavõrdselt. Teine videoklipp oli sama süzeega, ainult küpsisekausi asemel oli mängus kann piima. Teadlased mõõtsid aega, kui pikalt beebid võrdset ja ebavõrdset toidujagamise protseduuri vaatasid, et mõõta nende üllatust. Selgus, et rohkem köitis laste tähelepanu situatsioon, kui üks katsetaja sai rohkem toitu (küpsiseid või piima) kui teine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid