Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust
1. panustab aktiivselt loodus- ja kultuuripärandi hoidmisele; 2. haarab ka kohaliku elanikkonna ja põlisrahvad kõikidesse tegemistesse ja planeeringutesse pidades silmas nende heaolu; 3. tutvustab ja õpetab turistidele sihtkoha loodus- ja kultuuripärandit; 4. on mõeldud pigem üksikindiviididele ja väiksematele turistigruppidele. Dr. Peter Björk (Björk 2000: 189) on oma uurimustöös väitnud, et ökoturism ei ole farmiturism, loodusturism või seiklusturism, vaid on hoopis omamoodi turismi vorm. Oma populaarsuse on see saavutanud tänu sellele, et on tõusnud inimeste huvi ökokaubanduse vastu, suurenenud soov saada enam teadmisi keskkonna hoidmise kohta, paremini informeeritud juhid ja teadvustamine, et hea ökoloogia ja hea ökonoomia vahel on tugev side. Samas uurimuses (Samas: 189) on ta ka lisanud juba teadaolevatele ökoturismi seletustele juurde, et toimimiseks peavad neli gruppi tegema 4 pidevat koostööd
Massiturism ja sihtkoht Turistide arv kasvab iga aastaga aina suuremaks. Uued maailmaavastajad reisivad alguses tüüpilistesse kuurortlinnadesse, kus on odav ja lihtne liigelda ning reisi nautida. Massiturism on lõbu- ja puhkamisreis, huvitutakse kohalikust kultuurist ning sihtkohaks on tavaliselt troopilised ja rannaäärsed alad. Massiturismi nimi ütleb ka seda, et turistide arv teatud riiki või linna on meeletult suur ning valitud sihtpunkt sõltub tavaliselt hooajast. Antud turismiliik annab juurde
Holloway (1998, viidatud Jakobson 2003 vahendusel) definitsiooni kohaselt haarab turism tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. Põhjusi, miks inimesed reisivad on erinevaid ja seetõttu jaguneb turism ka mitmeks erinevaks osaks. UNWTO ehk Maailma Turismiorganisatsiooni järgi liigitatakse turismi järgnevalt: · väljaminev turism (outbound tourism, outgoing tourism); · sissetulev turism (inbound tourism, incoming tourism); · siseturism (domestic tourism). Väljaminev turism tähendab riigi residentide reisimine väljaspool oma riigi territooriumi. Sissetulev turism on väliskülastajate reisimine vaadeldava riigi territooriumil ja seal reisimine. Siseturism on riigi residentide reisimine oma riigi territooriumil. (Mõisted ....2013)
1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades
TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura
Viljandi tulevikuvaated turismisihtkohana Tänast Viljandit iseloomustab enim ühepäevakülastajate linnas viibimine ning kõrghooaeg on suvel. Vajalik on kokku panna Viljandi turismipiirkonna arendamise strateegilisi suunad, põhimõtted ja prioriteedid. Viimase Viljandi linna arengukava järgi, võetakse mitmeid eesmärke turismisihtkoha arendamiseks. Põhieesmärgiks ja visiooniks on see, et Viljandi oleks kui sisemaakuurort, mis on aastaringselt külastatav pärandturismi sihtkoht Eestis ja üks peamisi turismitõmbekeskusi Lõuna–Eestis. Peamisteks tegevuteks selle eesmärgi poole püüeldes on: Viljandi turismipiirkondade (Põhja- Viljandimaa, Viljandi linn, Soomaa, Heimtali, Lõuna-Viljandimaa/Mulgimaa ja Võrtsjärv) jätkamine ning koostöö tõhustamine Lõuna-Eesti puhkemajandussektori, avaliku sektori ning kultuurikorraldajate ja ettevõtjate vahel; Turundusstrateegia väljatöötamine ning
teenuseid ökoturismi nime all, kelle tegevus ei ole vastavuses ökoturismi põhimõtetega. Seda on hakatud nimetama rohepesuks (greenwash). Üheks tõhusamaks vahendiks tegelike ökoturismi ettevõtjate eristamiseks rohepesijatest on ökomärgistamine, mis võimaldab eristada tegelikud ökoturismitooted rohepesijate toodetest. Ökoturismi turg ja struktuur Ökoturismi turuosa kohta ei ole ühest infot. WTO (World Tourism Organization) on hinnanud ökoturismi osa globaalses turismis 10-15 protsendile Segadus tuleneb sellest, et nii mõneski piirkonnas ei ole selgelt defineeritud ökoturismi mõistet, ning isegi kui mõiste on paigas, ei suudeta ökoturismi kohta piisavalt teavet koguda. Enamik eksperte nõustub sellega, et nii ökoturistlik maailmavaade kui ka ökoturismiks hästi sobivate tegevuste osakaal on maailmas jõudsalt kasvamas.
1 p. Majutus koos toitlustusega; lennu-, vee- ja maismaatransport; loodus- ja tehisvaatamisväärsused ja nende haldajad; reisiettevõtjad reisibürood ja reisikorraldajad; reisisihi korraldajad avaliku, era ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Jrk. r Küsimus / Vastus Punkte 4. Mille poolest erineb turist reisijast? 1 p. Reisija on iga inimene, kes reisib kahe või enama riigi vahel või kahe või enama koha vahel oma riigis kõikvõimalikel põhjustel (k.a ärireisija, immigrant). Turist on inimene, kes reisib väljapoole oma alalist elukohta vähemalt 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui 1 aasta. Jrk. r Küsimus / Vastus Punkte 5
Turism on suur äri. See on reisimine väljaspoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muu eesmärgi nimel ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine. Tänapäeval on võetud kasutusele uus väljend prostituutide kohta, milleks on ,,olmedaamid". See on vanim amet maailmas, mis ei ole kadunud ka täna. Olmedaamide pealt teenivad kõik, alustades klubi turvameestest lõpetades taksojuhtide ja hotelli manageridega. Rekreatsioon ja aktiivne puhkus Ühe vaidluse järgi on rekreatsioon rohkem avaliku sektori tegevus ja turism erasektori tegevus (st avalik sektor rahastab rekreatsiivseid tegevusi, turismiteenuste eest maksab tarbija). Siiski on avaliku sektori dotasioon ainult üks osa finantseeringutest ja suunatud kehvema toimetulekuga inimeste rekreatsiooniks, ettevõtted, klubid ja eraisikud maksavad oma teenuse eest tavaliselt ise. Turismi ja rekreatsiooni vahe seisneb turismi definitsioonis. Turism
Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel.
mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3); · regioon, mille turist valib külastamiseks (Metelka 1990: 46, viidatud Cooper et al 2008: 112 vahendusel); · sihtkoht kui piirkond; lõõgastumis- ja äriline piirkond; turismi sihtkoha tsoon; turismi ostlemise küla; turisti piirkond (McDonnel, Darcy 1998, viidatud Pike 2008: 24 vahendusel); · asukoht, kus saab arendada ja turustada turismitoodet, olgu selleks siis looduslikult, ajalooliselt või kultuuriliselt atraktiivne linna- või maapiirkond (Maleki 1997,
paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Maaturism hõlmab ka loodus- ja talu-(agro)turismi. ● Agroturism - aktiivne puhkus maal: puhas loodus, tervislik toit, saun, koduloomad. Agroturism toob lisasissetuleku põllumeestele. See turismivorm sobib
toodetest ja teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib, nt. SPA-puhkus, kus külastaja saab erinevaid teenuseid. 4. Kuidas turismi liigitatakse (mille alusel)? Mida erinevad liigid (nt sisemine turism) tähendab? Siseturism, sissetulev turism, väljaminev turism, sisemine turism, rahvuslik turism, rahvusvaheline turism. 5. Kes on reisija? Iga inimene, kes reisib kahe või enama riigi vahel või kahe ja enama koha vahel oma riigis kõikvõimalikel põhjustel. 6. Kes on turist? Inimene, kes reisib väljapoole oma alalist elukohta vähemalt 24 tunniks, kuid mitte kauemaks, kui üks aasta 7. Kes on välisturist? Inimene, kes reisib välisriiki, mis ei ole tema tavaline elukoht rohkem kui 24 tunni jooksul. 8. Kes on siseturist? Inimene, kes reisib riigis, kus on tema elukoht vähemalt 24 tunni jooksul ja kaugemale, kui 80 km oma elukohast. 9. Nimetage turismi komponente. Looduslikud ressursid, tehiskeskkond, valitsused, turismiga otseselt seotud
puhastada ja muid talutöid teha, maksis 146 dollarit. (Pine 2010) Elamusmajanduse põhimõtetega tuleb kohaneda igal teemapargi arendajal. Ajad muutuvad, samuti ka ,,uue" turisti nõudmised ja ootused. Erinevate elamuste, teistsuguste seikluste ja elustiilide otsingud iseloomustavad ,,uue" turisti kontseptsiooni. Põhirõhk on piiride avastamisel ja julgusel minna sinna, kuhu traditsiooniline mõtteviis ei lubanud. (Raj 2007) ,,Uus" turist väljendab austust sihtkoha kultuuri vastu. Ta soovib kogeda ja õppida, olles osaleja, mitte vaatleja. Märksõnad nagu seiklus, planeeritud rajalt kõrvale kaldumine ja kohalikega segunemine ei esine massiturismi kontseptsioonis, kuid on aluseks ,,uue" 11 turisti elamustele. Selliste turistide puhul on tüüpiline, et eelistatakse olla tugevalt seotud reisi organiseerimise protsessis. (Raj 2007)
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele. seiklusturism, on maaturismi vorm, mille sisuks on fü�
Ø Suurenev nn maailmakodanike arv noored, kes reisivad üksi või sõpradega Ø Nõudlus maaturismi järele 14 Turism areneb globaalselt ning suurem hulk reisijaid on vaja kuhugi `ära paigutada' Euroopa ja PõhjaAmeerika kui piirkondade osakaal väheneb maailmaturul Vaesed piirkonnad Aafrikas ja LõunaAasias näitavad aeglast kasvu; Lõuna Ameerika on kõrvale jäänud IdaAasia ja Vaikse ookeani piirkond kasvab: a. Hiina kui TOP 10 globaalne sihtkoht b. Siseturismi piirkond (TaiSingapurIndoneesiaJaapanAustraaliaHiina) c. Külastajad Euroopas ja PõhjaAmeerikast 2010 oli maailmas 940 mlj ja 2011. a oli turistide arv maailmas 980 mlj kõige rohkem saabus turiste 2011 a. Euroopasse (51% kõigist saabujatest), seejärel Aasiasse ja Vaikse ookeani piirkonda (22%) viimases oli ka kasv kõige kiirem 2012. aastaks ennustatab UNWTO üldist kasvu 34 % UNWTO prognoos 2020
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
.......................................................... 84 4.2.2 Vooremaa MKA hajutatud ala seirenäitena .......................................................................... 86 4.3 SOOVITUSED KÜLASTUSE MÕJUSID LEEVENDAVATE MEETMETE RAKENDAMISEKS ....................................................... 90 4.3.1 Korralduslikud meetmed ........................................................................................................ 90 4.3.2 Rekreatsiooni, puhkealade ja -rajatiste planeerimine ........................................................... 93 5. KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................... 101 6. KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................................. 104 LISAD ...........................................................................
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni Oskab kasutada erinevaid meetodeid personali lühiajaliseks, keskpikaks ja pikaajaliseks planeerimiseks Oskab analüüsida tööjõu liikumist organisatsiooni sees ja organisatsioonide vahel, kasutades vastavaid mõõdikuid (sh tööjõu voolavuse ja tööjõu stabiilsuse indeksid) Oskab teha organisatsioonile et
kõrged, sest see muudaks suhtluse võimatuks; sotsiaalne ja institutsiooniline tugi – kohtumine on korraldatud lõimitud institutsioonilise raamistiku piires ning esineb vastastikune tugi; asjakohane ettevalmistus – enne kohtumist koolitatakse osalejaid piisavalt nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt. Mida me teame ja mida ei tea õpirände kohta? Erinevad rändeliigid: Nt riikidevaheline on turism, mis täidab rekreatsiooni eesmärke. Teine on tööränne, mille eesmärgiks on välismaal töötamine, et raha teenida. 1. Mis on õpiränne? Õpiränne on tõhus pedagoogiline meede ja teadlikult korraldatud tööjõu vaba liikumise edendamise vahend, mis kestab kindla ajaperioodi ja mille kaudu viiakse ellu nii formaalses kui ka mitteformaalses keskkonnas erinevaid harivatel eesmärkidel õppimisprojekte ning tegevusi. Õpirändel on erinevaid vorme - füüsiline
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. Sünkrroniseerimine - andmevahet
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole �
Majandusanalüüs Analüüs - mõtestatud tegevus, mille käigus kvantitatiivmeetodil või kvalitatiivselt uuritakse andmeid või informatsiooni sündmuste, subjektide või objektide kohta minevikus, käesolevas olukorras või dünaamikas ning mõõdetakse, süstematiseeritakse, võrreldakse ja tõlgendatakse ning saadud tulemused väljendatakse matemaatiliselt, tekstina või graafiliselt eesmärgiga anda hinnang või langetada otsus protsessi(de) edasisel juhtimisel. Andmeanalüüs (data analysis) ja statistiline meetod Statistika metoodika järgi viiakse läbi kõigepealt vaatlus (registreeritakse, kogutakse andmed ettevõtte tehingute, sündmuste jne kohta), seejärel tehakse kokkuvõte (andmete kanded kontodele, süntees jne) ja seejärel kasutatakse saadud andmeid töötlemisel (reastamine, süntees, analüüs), et teha sellest järeldusi, mida otse lähteandmete alusel teha ei saa või mille tegemisel ei saa olla kindel nende piisavas põhjendatuses. Majandusanalüüs hindab Proj
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIR
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, i
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klient tahab professionaalset ni
ÕUESÕPPE PEDAGOOGIKA KUI TEADMISTE ALLIKAS LÄHIÜMBRUSEST SAAB ÕPIÕU ÕUEKESKKOND- ÕPIKESKKONDADE ROHKE VÕIMAS KLASSITUBA (Anders Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse vastastikust toimet; t
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotelliteenindus H12 OÜ MÖÖBLIPIONEER Ettevõtlusaluste äriplaan Tallinn 2013 KOKKUVÕTE Plaanime müüa täispuitmööblit. Meie eesmärk on pakkuda mööblikauplustele, eraisikutele ja kaubamajadele eritellimustööna eksklusiivseid nisitooteid, näiteks baaride sisustused, esikumööbel, nikerdatud paneelidega kapid, palkvoodid, unikaalsed meigi-, söögi- ja kirjutuslauad, büroomööbel, köögisisustus, pöörd- ja veiniriiulid, pukid, kummutid jne. Et aina enam soovivad kliendid sisustada oma kodu ühtses stiilis, siis väikeseeriatoodetena valmistame eritellimusel 2-5 sarnase stiiliga samast materjalist toodet. Mööblipioneeri konkurentsieelis seisneb meie kliendilähedusel ja paindlikkusel, samuti tarneaegade pikkuses ja täpsuses. Vaatamata sellele, ei ole olemasoleval turul konkurentsi tõttu lihtne oma pea teistest kõrgemale upitada. Seepärast panustame põhjalikku turustamise
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja ..................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
