Seepiad (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

SEEPIAD
ELUVIIS
Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad . Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse (ehk okeaanilise) soolsusega meredes. Seepia elutseb madalates merevetes . Ta eelistab liivase põhjaga piirkondi. Päeval lesib merepõhjas kivide vahel peidus. Tema värvus maskeerib teda suurepäraselt. Öösel ujub välja jahti pidama .
TOITUMINE
Öösiti püüab seepia kalu ja vähilaadseid. Tänu arenenud silmadele on ta võimeline hästi enda ümbrust nägema. Näeb ka endast tahapoole.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Morda Õppematerjali autor

Kokkuvõte seepiatega seonduvast

seepia eluviis meri toitumine paljunemine erikohastumus püüdmine

Sarnased õppematerjalid

doc

Peajalgsed

Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks

Bioloogia

docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

ja on sellega ühenduses. Vajadusel paiskavad nad välja portsu tumedat ainet, mis muudab vee sogaseks. See võimaldab vastase eest põgeneda või saaki jahtida. Kõik peajalgsed on röövloomad. Peajalgsed on lahksugulised. Isasloom asetab oma kombitsa abil seemnerakud emaslooma mantliõõnde. Kui emasloom muneb, toimub ka rakkude viljastamine. Nad asetavad munad merepõhjale ja valvavad neid. Peale järglaste koorumist nad surevad. Kalmaarid ja seepiad neil on 10 kobitsat. Kalmaari keha on koonusekujuline, seepia oma veidi lame ning tema külgedel on ujumiseks lai uimeriba. Mõlemad toituvad kaladest ja ujuvatest selgrootutest Kaheksajalad neil on pirnjas uimedeta keha ning kaheksa ühesuurust kombitsat. Nad elavad merepõhjas ja toituvad seal elavatest loomadest. Nad varitsevad saaki, sest jälitamiseks on nad kehvad ujujad. Peajalgsed liiguvad raketi põhimõttel, kalmaarid isegi kuni 40 km/h. Loom imeb vee mantliõõnde

Bioloogia