sarnaneb mitokondriga (ribosoomid, oma DNA, 2kordne membraan). Vakuool – membraanne põieke, mis säilitab ainete varu, eritab jääkaineid ja reguleerib raku siserõhku (turgorit), esinevad pigmendid ja taimsed mürkained. Seentel esineb samuti rakukest , kuid plastiide pole. 3. Raku suurus ja kuju Rakkude suurus elu jooksul muutub. Eükarüootsete rakkude suurus on 5-120 µm. Noores, kasvueas organismis on rakud suuremad, kui vanemaealistel inimestel. Naistel on suurimaks rakuks munarakk, mille läbimõõt on keskmiselt 120 µm. Kõige pikem rakk on vöötlihasrakk (30 cm). Silelihasraku pikkus on 100-150 µm, kuid tema diameeter on tunduvalt väiksem. Suuraju koore hiidpüramiidrakkude diameeter on kuni 120 µm. Kõige väiksemate rakkude läbimõõt on 4 µm (aju sõmerrakud). Enamike rakkude suurus jääb siiski 10 ja 50 µm vahele (epiteeli- ja sidekoerakud).
Veetustamine Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h Värvimine – et hinnata preparaati, tuleb värvida, kasutatakse erinevaid värvimismeetodeid (nt H&E värving) Sulundamine RAKU MÕISTE, ÜLDINE EHITUS, SUURUS JA KUJU Rakud on välismembraaniga ümbritsetud imetajate organismi väiksemad morfofunktsionaalsed ühikud Rakkudel on kaks põhikomponenti: tsütoplasma (tsütoplasmaatilises maatriksis e tsütosoolis paiknevad inklusioonid) ja rakutuum – tuumake on rakutuumas selgelt eristuv piirkond Igal rakutüübil on talle iseloomulik suurus ja kuju, mille tagab raku välismembraan e plasmamembraan, mis talitleb
Funktsioon: Tüümuses toimub aktiivne lümfotsüütide proliferatsioon. T-lümfotsüüdid reageerivad viirus-, seen- ja teiste infektsioonide vastu (rakuline immuunsus). 8. Endomeetriumiga toimuvad muutused menstruatsioonitsükli ajal Menstruaaltsükkel jagatakse tavaliselt 4 faasi. 1. Menstruatsioon e deskvamatsioonifaas (1-4 päeva). Endomeetriumi põhiline osa funktsionaalne kiht (l.functionalis) irdub ja heidetakse kaasuva verejooksuga välja. Jääb õhuke basaalkiht (l. basalis) proopria sidekoega ja uteriinnäärmete (gll. uterinae) hargnenud tubuloossete lõpposadega. 2. Proliferatsioonifaas (umbes 10 päeva). Toimub postmenstruaalse endomeetriumi funktsionaalse kihi taastumine. Näärmed on kitsad ja inaktiivsed. Vaid üksikud epiteelirakud on kaetud rismetega. 3. Sekretsioonifaas (alates 14. menstruaaltsükli päevast). Endomeetrium pakseneb, emakanäärmed muutuvad pikkadeks, jämedateks väänlevateks, lõpposad hargnevad. Näärmed omandavad sekretsioonivõime
) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus: 1.Epiteel (epithelium) – igas elundis erinev, koosneb ühest või mitmest rakukihist; selle all on alus- ehk basaalmembraan (membrana basalis): tihe rakuvaheaine kiht 2.Limaskesta päriskiht (lamina propria mucosae): sidekude, milles on vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, lümfifolliikulid, mõnda liiki näärmed jne. 3. Limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae): õhuke kiht silelihasrakke (ei ole kõigis elundeis!). Limaskesta alune kiht ehk submukoosa: -koosneb peamiselt kohevast sidekoest -erinevates elundites erineva paksusega -siin paiknevad: suuremad vere- ja lümfisooned, närvipõimikud, suuremad näärmed, sõltuvalt elundist võib olla ka muud. Siseelundi lihaskest: -koosneb silelihaskiududest -Tavaliselt 2 kihti: üks ringi ümber elundi, teine piki elundit, nende vahel sidekude.
eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I. Limaskest, (tunica mucosa), vooderdab kogu seedekanalit seestpoolt, värvuselt roosa, produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus. Läheb suu- ja pärakupiirkonnas üle väliseks nahkkatteks. Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
- seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne tagaosa, SOOLTORU ARENGULINE JAOTUS JA TEKISED ülaneel - primaarset sooltoru täiendab otstel suu ehk oraalsopis ja päraku ehk - Primaarsest ninaõõnest ninaõõne eesosa anaalsopis Keele areng
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest
segamine. Samuti on tal ka enesekaitse ja ründe funktsioon hammaste abil, mis on iseloomulik karnivooridele. Suulagi eraldab suuõõnt ninaõõnest ning jaguneb kõvasuulaeks ja pehmesuulaeks. Kõvasuulag asub eespool ning on luulise alusega. Suulage poolitab keskpidiselt kulgev suulaeõmblus. Pehmesuulagi on kõvasuulae lihaseline jätk. Eraldab neelu ninamist ja suulist osa. 15. Süljenäärmed: Süljenäärmed – Näärmed, mis avanevad suuõõnde ja produtseerivad pidevalt limaskesta niisutamiseks ja toidu seedimiseks sülge. See seguneb söödaga ja seega on kergem sööki neelata. Samuti neutraliseerib see eesmaos käärimisel tekkivaid happeid. Väiksed süljenäärmed on pisikesed seinasisesed moodustised limaskesta all. Lokaalne tähtsus on neil limaskesta niisutamine vastavad piirkonnas. Osad talitlevad ka toidu maitsmisel. Suurtest süljenäärmetest eraldub enamik süljekogusest
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist
kõigile hormooni kriteeriumidele, kuid avaldavad GI hormoonide omaga sarnast toimet. Mõned neist difundeeruvad neid moodustavast rakust otse lähedal olevasse efektorisse ilma vere abita (parakriinsus), teised vabanevad närvilõpmetes, toimivad samuti otsesel teel (neurokriinsus). Mõnedele neuropeptiididele, mida peeti ainult ajus olevateks, nagu enkefaliinid ja endorfiinid, on ka sooles olemas opiaadiretseptorid. Näärmerakke on eriti rohkelt maos ja peensooles. Endokriinsed rakud toodavad hormoone, mis toimivad kas vere kaudu või parakriinselt. Parakriinselt toimib näiteks histamiin (mao limaskesta ECL-rakkudest parietaalrakkudele). Endokriinrakud paiknevad seedekulglas difuusselt, kuuluvad difuussesse neuroendokriinsesse süsteemi, mille rakke seedekulglas paarkümmend. Stiimul hormooni või peptiidi vabanemiseks toimib uitnärviärrituse või GI endokriinsetel rakkudel soolevalendikus olevate retseptorite toimel. Hormoonide regulatsioon toimub
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades
Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal.
ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid. Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised. Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enamiku diameeter kõigub 10 ja 30 mikromeetri vahel. 2) Raku organoidid ja rakuinklusioonid raku organoidid rakukehas on vastava tehnilise ettevalmistamise puhul nähtavad mitmesugused koostisosad. Neist sellised, mis esinevad peaaegu kõikides rakkudes ja mis võtavad aktiivselt ja suunavalt osa raku ainevahetusprotsessidest, nim. raku organoidideks. Siia
Peristaltika 0,5-1 m/s. Söögitoru/mao sfinkter avaneb neelamise ajal. Paljudel loomadel söögitoru siseneb makku terava nurga all (eriti hobune), seega mao täitumisel toidu oksendamine võimatu. 8. Seede ühekambrilises maos: maonäärmed ja maonõre koostis ja omadused. Maonõre sekretsiooni regulatsioon. Magu: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. Mao näärmed: Näärmevaba ala mao proksimaalses osas suurus varieerub liigiti; käärimisprotsessid. Maonäärmed kardianäärmed, fundusenäärmed, püloorusenäärmed. Limanäärmed lima kaitseb limaskesta maohappe eest. Parietaalrakud toodavad soolhapet (HCl). Pearakud toodavad pepsinogeeni.G-rakud toodavad gastriini. Maolävi e. kardia: limanäärmed Maopõhi e. fundus: pearakud pepsinogeen, parietaalrakud HCLimanäärmed Maolukuti e. Püloorus
Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu Söögitoru torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni. Seeditav sööt liigub läbi söögitoru valendiku neelust makku (mõnel loomal eesmakku). Söögitoru liigutused ei allu tahtele. Söögitoru vooderdab limaskest. Magu on seedeelund, kus toimub seedimine e toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, kus elavad bakterid ja ainuraksed. 13. Peen ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine
Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest.
korrastamisel. 25. Hambad. Lühi- ja pikakroonilised hambad Hambad paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel ja kinnituvad hambasompudesse. Neid ei loeta skeleti luude hulka, sest nende struktuur erineb luukoest ja neile ei kinnitu lihased. Eristatakse hambajuurt ja hambakrooni – sombust väljaulatuvat osa. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Hambad jagunevad ehitusel lühi- ja pikakroonilisteks. Lühikroonilistel hammastel katab email vaid sombust väljaulatuvat osa, kuna hambajuurel on dentiini katteks tsement. Lühikroonilised on kõik sea hambad ja mäletsejate lõikehambad. Hambakroon igemest sügavamale ei ulatu ning kuludes uuega ei asendu. Pikakroonilistel e. kurdhammastel ulatub emaili poolt ketud kroon ka sügavamale hambasompu. Hambakrooni igemetest väljaulatuv osa püsib enam- vähem ühepikkusena, kuna paralleelselt hamba kulumisega nihkub hammas samal ajal sombust väljapoole
4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase · Rakk on põhiline morfofunktsinaalne üksus, ruum, milles toimuvad füsioloogilised protsessid · Rakud moodustavd kudesid, millest omakorda on moodustunud organid e elundid · Organid ühendatakse elundkondadeks e süsteemideks e aparaatideks Elundkonnad: 1) katteelundkond 2) tugielundkond e. toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond 11) suguelundkond Homöostaas
Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest.
sellega endine seisund taastada. Söögitoru eemaldamisel kas kunstlik söögitoru või maopistul makku läbi kõhukatete pannakse toru, mille kaudu toidetakse aastaid. 3. Seedimine maos: mao ehitus, maonõre koostis, omadused ja eritumise regulatsioon. Maonäärmete talitluse ealised iseärasused. Mao ehitus. Magu on õõnes elund, milles eristatakse kahte kõverat osa, suur ja väike kõverik. Magu koosneb kolmest kestast. Sisemine on limaskest, siis tuleb lihaskest (sellel 3 kihti pikilihas, põiklihas, ringlihas), välimine kest on serooskest. Limaskest on hatulise ehitusega, mis võimaldab väga suurt pindala. Limaskestas paiknevad mao näärmed, mis produtseerivad maonõret. Maol eristatakse ka eraldi osa, see on vajalik, et kirjeldada erinevate maopiirkondade funktsioone. Erinevates osades paiknevad näärmerakud on erineva funktsiooniga. 1. Mao lõim (maolävi) kõige kõrgemal, seal kus toit jõuab makku 2
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise
Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Hambad (ehitus, lühi-ja pikakroonilised, hamba valem) Hambal eristatakse hambasombus paiknevat hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni. Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest. Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist. Email on organismi kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab hamba peamise massi; ta sarnaneb luuollusega. Tsement katab kas hamba juuresa või kogu hammast. Eristatakse lõike-, kihv-, vahe- ja purihambaid. Hambavalemid: Mäletsejalised : 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast Siga: I3+C1+V1+P3+M3/I3+C1+V1+P3+M3=22x2=44 hammast Hobune: I3+(C1)+P3+M3/I3+(C1)+P3+M3=18(20)x2=36(40) hammast 13. Magu ( ühe- ja mitmekambriline, osad)
Kaitseb ka mikroobide eest. Rasunäärmed kaitsevad naha kuivamise eest. 2.Hingamisfunktsioon-nahk hingab lapseeas rohkem kui täiskasvanu 3.Eritusfunktsioon- viiakse naha kaudu välja mingi osa jääkaineid(higistamine-l soolad, vesi) 4.Ainevahetuslik funktsioon energiavarud rasvkoes, d vitamiini toodab nahk. 5.Termoregulatsioon- Liigne soojus eraldatakse naha kaudu, kui külm, siis veresson aheneb. Naha tekised: Elundid, mis tekivad nahast: Küüned karvad näärmed Higinäärmed: 1.Apokriinsed higinäärmed- Paiknevad nahas regionaalselt, eritis terava lõhnaga, asuvad kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. 2.merokriinsed higinäärmed- levinud ülekogukeha, väikesed näärmed, jalataldadel ja peopesadel , Kehatemperatuuri reguleerimine. Ainevahetus ja mürainete eritamine. Higinäärmeid kõige tihedaalt peopesas ja jalataldades. Higi on happelise reagtsiooniga vedelik.
Menstruatsioon Mitteviljastunud munaraku väljutamine koos endomeetriumi funktsionaalse kihiga (limaskest) Kestus 3-5 päeva irdumisfaas Tsükli kestus 28 päeva. 3-5 päeva irdumisfaas Ovogenees Munaraku areng, toimub munasarjas Spermatogenees Seemneraku areng, toimub munandites Ovulatsioon Toimub 14. päeval Fertilisatsioon Östrogeenide toimel endomeetrium vohab kasvab näärmekude, näärmed paiknevad, muutuvad väänilisteks, paraneb verevarustus Lunaarkuu 4 nädalat Raseduse kestus 10 lunaarkuud = 40 nädalat 10. Munajuha lad. k. TUBA UTERINA Asend Väikevaagna õõnes emaka ülemises servas Funktsioon Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse 11. Emakas lad. k. UTERUS Asend Väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel
Progesteroon tekib samuti munasarjades. Paneb aluse naiselikkusele, reguleerib menstruaaltsüklit, puudus põhjustab ebaregulaarset tsüklit; aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule. Naise organism toodab progesterooni 3-60 x rohkem, kui mehe oma. Progesteroon tekitab murdeeas huvi vastassugupoole vastu. Hormooni hulk suureneb ovulatsiooni järel, kui munarakk on munasarjast väljunud. Juhul, kui rasestumist ei toimu, väheneb progesterooni hulk organismis ning limaskest irdub - tekib menstruatsioon ja algab uus tsükkel. Östrogeen toodetakse munasarjades, selle mõjul arenevad tütarlapsel emakõhus välja suguelundid ja hiljem puberteedieas teised tunnused. Mõjutab kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele. Naise organism toodab östrogeeni 2-10 x rohkem, kui mehe oma. Mõjutab naise sugulist aktiivsust;avaldab aktiivset mõju kesknärvisüsteemile- tujud, agressiivsus jt. väga oluline roll
on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone, testosterooni ja oksütotsiini tootvaid Leydigi rakke, mis vahendavad
otstarbe kaotanud rakustruktuure → Lüsosoom, l) Siin paiknevad kromosoomid ning toimub DNA ja RNA süntees → Rakutuum 22.Millist tüüpi inklusioonid on melaniin, lipofustsiin ja hemosideriin? Pigmentinklusioonid 23."Mitoosi tulemuseks on kaks geneetiliselt identset tütarrakku. Nii tagab mitoos organismi kasvu ja surnud rakkude asendumise. Meioosi tagajärjel seevastu väheneb rakus kromosoomide arv kaks korda. Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis on haploidsed rakud. Sügoot ja kõik sellest tekkinud somaatilised rakud on aga diploidsed." TÕENE 24."Difusioon on molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama suunas kuni kontsentratsioonide võrdsustumiseni. Osmoos on vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale." TÕENE 25.Millised tsütoskeleti kiud koosnevad erinevatest filamentidest, on stabiilse struktuuriga ning tagavad raku tugevuse ja vastupanuvõime? Intermediaarsed filamendid 26
LÜMFISÜSTEEM ON (TULEB VALIDA)- (ON VENOOSNE!) LÜMFISOONTE EHITUS ON (TULEB VALIDA)- (ON SARNANE VEENIDEGA!) OMAPÄRAKS ON SUUR KLAPPIDE ROHKUS JA LÜMFISÕLMEDE LEIDUMINE. 11 HINGETORU, kus asub ja ld.k- (lad.k. TRACHEA) ASUB: ALGAB KÕRIST 6.-7. KAELALÜLI KÕRGUSEL JA HARUNEB RINNAÕÕNES 4.-5. RINNALÜLI TASEMEL KAHEKS PEABRONHIKS. KÜSIMUSED- 1. MIS ON KUDE- RAKUD KOOS RAKUVAHEAINEGA NIM. SIDEKUDETUGIKOE LIIGID- TROOFILISED(VERI, LÜMF, RETIKULAARNE SIDEKUDE, KOHEV SIDEKUDE, RASVKUDE); TOETAVAD FUNKTSIOONIGA(TIHE SIDEKUDE, SKELETIKOED, KÕHRKUDE, LUUKUDE). 2. SÜGOOT- VILJASTUNUD MUNARAKK 3. NIMETA VEREVALGUD (4)- ALBUMIIN, HEMOGLOBIIN, FIBRINOGEEN, GLOBULIIN 4. ÜLENEVAD(ehk ASTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- SENSOORSED 5. ALANEVAD (ehk DESTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- MOTOORSED 6
Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1) Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Rakud kontakteeruvad omavahel kolmel viisil: 1) Diffundeeruvad keemilised signaalid (toimivad distantsil) 2) Otsene kontakt plasma membraani ja lähedal asuvate rakkude vahel (on tähtis näiteks lümfotsüütide puhul, kui nad liiguvad kudedes ja skaneerivad rakke: kas seal on võõrad antigeenid). 3) Otsene tsütoplasmaatiline kontakt gap-ühenduste vahendusel (mulk-ühendused) (tähtis roll lihasrakkudes)
Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide
Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide
1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
