Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasi
malabsorptsioonist (valgud, mineraalid, rasvad) - ravimid (põletikuvastased, kortikoidid, antibakteriaalsed, immuunosupressandid) - endoskoopiline (stenooside dilateerimine, fistlite sulgemine) - kirurgia tüsistuste tekkel (mulgustus, stenoos) Crohni tõve röntgenoloogia Haavandilise koliidi eripära Morfoloogiliselt: krüptide abstsessid ja peale korduvaid ägenemisi pseudopolüübid Kliiniliselt: - verine-limane kõhulahtisus - kõhuvalu tenesmidega (krampidena) - massiivne verejooks - toksiline jämesoole laienemine peritoniit, t° - vähirisk suurem limaskesta düsplaasia tõttu - kulgeb krooniliselt retsidiveeruvalt (85%) Diagnoosimine sama: rekto- ja kolonoskoopia, biopsia ning röntgen, veres 80% autoantikehad Ravi põhimõtteliselt sama, liskas plaaniline kirurgia retsidiveeruva kulu korral (vähirisk!) Haavanduva koliidi röntgenoloogia Kolorektaalne vähk (1)
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,
Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine. 4.
Sisukord *Mükoosid ehk seenhaigused *Kliiketendustõbi ja mitmevärviline kliiketendustõbi *Pärmseentõbi *Dermatofüütia *Levinuimad seenhaiguse tüübid *Kandidoosi ajalugu *Pärmseene sümptomid *Haigused mis arvatakse olevat põhjuseks pärmseene vohamisest. *Pärmseene sümptomid imikutel ja lastel *Pärmseene vohamist põhjustavad ja soodustavad tegurid. *Haigused millega käib kaasas pärmseene vohamine *Pärmseene ravi MÜKOOSID EHK SEENHAIGUSED Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi jaotatakse naha seenhaigused nelja rühma: 1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused) 2. kandidoos (pärmiseentõbi) 3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid) 4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Kliiketendustõbi Kliiketendustõbi on krooniline väga pindmine naha seenhaigus, mida tavaliselt põevad noored täiskasvanud. Haiguse tekkimist soodustab kõrge välistemperatuur, p
............................................... 287 19. Šokk.......................................................................................................................................... 299 20. Krambid.................................................................................................................................... 316 21. Suhkruhaigus (diabeet) ............................................................................................................. 326 22. Kõhuvalu .................................................................................................................................. 331 23. Peavalu .................................................................................................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ...........................................
Võivad areneda valulik lümfadenopaatia, ödeem, süsteemsed nähud. • GIantraks: haavandid tekivad invasioonikohas (suus, söögitorus, soolestikus), põhjustades regionaalse lümfadenopaatia, turse, sepsise. • Kopsuvorm: algsed mittespetsiifilised sümptomid, järgneb kiire sepsise teke, palavik, ödeem, lümfadenopaatia mediastinumi lümfisõlmedes. Pooltel patsientidel meningeaalsed nähud. B. cereus • Gastroenteriit: emeetilises vormis kiire algusega oksendamine, kõhuvalu, lühike kestus; diarröa korral pikem inkubatsiooniaeg, kauemkestev diarröa, kõhukrambid. • Silmainfektsioonid: kiire progresseeruv silma häving pärast traumajärgset bakterite silmasattumist. Diagnostika. B. anthracis: kliinilistes materjalides on tekitajaid palju, kasvab meeleldi kultuuris. Algne identifikatsioon mikroskoopilise ja kolooniate morfoloogia alusel. Diagnoosi kinnitab kihnu nägemine ja lüüs gammafaagiga või spetsiifilise rakuseina
Äge bronhiit Krooniline bronhiit Emfüseem Bronhiaalastma KOK Kopsupõletik - Tuberkuloos Kopsuarteri Krooniline Bronchitis acuta Bronchitis Emphysema Asthma bronchicale pneumoonia trombemboolia pulmokardiaalpuud chronica Thromboembolia ulikkus Cor arteriae pulmonalis pulmonale
Kõik kommentaarid