Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sebra (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Sebra #1 Sebra #2 Sebra #3 Sebra #4 Sebra #5 Sebra #6 Sebra #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jumal123 Õppematerjali autor
Materjal sisaldab kõike, mida sebrade kohta vaja teada: üldiseloomustus, liigid, käitumine, sigimine, sebrade hävitamine. Liigid materjalis: Mägisebra, savannisebra
Burchelli savannisebra, Chapmani savannisebra, Selousi savannisebra, Boehmi savannisebra, kõrbesebra

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
doc

Hobusekasvatuse loengud

jäsemed, kabjad vahepealsed, arendab suurt kiirust kuni 85km/h (kiiremini kui hobune!) 2. Kiang ­ Equus hemionus kiang ­ kõige suurem : 130-140 cm. Edela Hiinas-Tiibetis. 3. Onager ­ Equus hemonus onage ­ Iraanis, Afganistanis jne. 116-130 cm kõrge; ta on värvuselt heledam. Sebrad ­ Equus hippotigris ­ aafrika steppides. (kõige mahajäänum grupp, kuna elavad ideaalsetes tingimustes) 1. Grevi sebra ­ Equus hippotigris grevyi Ida-Aafrika savannides 2. mägisebra ­ Equus hippotigris zebra 3. savannisebra ­ Equus hippotigris burchelli Hobuse perekonna liikmete ühised sarnasused · Pikad peened jalad. · Kiiret liikumist võimaldav keha. · Nad toetuvad maale kolmanda varbaga, teised on taandarenenud. · Ülejäänud kehaosad võimaldavad ka kiiret liikumist (vereringe, hingamisorganid, seedeorganid on

Hobusekasvatus
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 ­ Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

Kalakaubandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun