Seakatku Eesti farmidesse jõudmise põhjused on lõpuks teada (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

18

docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

400-480nm ­ violetne ja sinine, 500-560nm ­ roheline, 560-640 ­ kollane, oranz, üle 640nm ­ punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju. Valgus stimuleerib loomade aktiivsust, eriti sotsiaalset aktiivsust. Valgus mõjutab keskkonna tajumist ning seega käitumist. Pika päeva korral väheneb loomadel hirm, nõrgeneb stress ja paraneb heaolu. 2. Haigus (mõiste, põhjused, kulg jne) Haigus ­ on ajaliselt piiratud elu labiilne vorm, mida iseloomustavad elutalitluste disproportsioonid ja piirangud ning tervise taasutmisele suunatud protsessis. On mitmesuguste bioloogiliste, mehaaniliste, füüsikaliste jne tegurite toimel tekkinud normaalse elutalitluse ning loomorganismi ja väliskeskkonna vaheliste seoste häire, millega kaasneb looma produktiivsuse ja majandusliku väärtuse langus. Haiguse arengu staadiumid. 6

Kategoriseerimata

38

doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

400-480nm – violetne ja sinine, 500-560nm – roheline, 560-640 – kollane, oranž, üle 640nm – punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju. Valgus stimuleerib loomade aktiivsust, eriti sotsiaalset aktiivsust. Valgus mõjutab keskkonna tajumist ning seega käitumist. Pika päeva korral väheneb loomadel hirm, nõrgeneb stress ja paraneb heaolu. 3 .Haigus (mõiste, põhjused, kulg jne) Haigus – on ajaliselt piiratud elu labiilne vorm, mida iseloomustavad elutalitluste disproportsioonid ja piirangud ning tervise taasutmisele suunatud protsessis. On mitmesuguste bioloogiliste, mehaaniliste, füüsikaliste jne tegurite toimel tekkinud normaalse elutalitluse ning loomorganismi ja väliskeskkonna vaheliste seoste häire, millega kaasneb looma produktiivsuse ja majandusliku väärtuse langus. Haiguse arengu staadiumid. 6. Peite- ehk latentne staadium

Ainetöö

25

doc

Haiguspuhangud referaat toiduhügieeni õpetusest

omavalitsuse omand, siis selliste toitlustuskohtade olukorra eest vastutavaid isikuid üldjuhul ei ole trahvitud, sest vajalike ümberkorralduste-remondi-ümberseadista- miste jaoks pole riigil või omavalitsusel raha. 7 Ida-Virumaa osakond jaotas peaaegu kõigi koolide ja lasteasutuste toiduplokkide tunnustamise 2003. aasta peale. Enamik neist olid ka 2003. aasta lõpuks tunnustatud, kuid näiteks Kohtla-Järve 26-st koolides ja lasteasutuses tegutsenud toitlustusettevõttest tunnustati ainult 6 tähtajatult. Ülejäänud 20 tunnustati vaid aastaks. Käesoleva aasta oktoobris oli neist 4 saanud tähtajatu tunnustatuse, ülejäänud 16-le oli antud tähtajaline (kuni 2004. aasta lõpuni) tunnustatus. Narva koolide ja lasteasutuste 37 toiduplokist tunnustati 2003. aastal tähtajatult 26 ja tähtajaliselt 11

Toiduhügieen

23

odt

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (piimahügieen)

DON ja tema metaboliidid imenduvad seedetraktist 30% ulatuses 24 t jooksul, kusjuures metaboliidid suuremal määral kui põhitoksiin. Imendunud toksiin elimineeritakse uriini ja roojaga konjugeerimata DOM-i (96%) ja DON-na (4%). 5 2.5 Fumonisiinid Fumonisiine produtseerivad hallitusseened Fusarium verticilloides ja Fusarium proliferatum. Enamlevinud on fumonisiin B1 (FB1). Fumonisiini biokonversiooni kohta on üldiselt vähe teada ning tekkida võivaid metaboliite ei tunta. Nähtavasti vatsas toksiin erilisel määral ei lammutu. Arvatakse, et mäletsejad on siiski ühekambrilise maoga loomadest resistentsemad. Katseliselt suukaudse manustamise järgselt väljus enamik toksiinist roojaga ning vereplasmast toksiini ei leitud. Süsteemse manustamise järel kumuleerus kudedesse alla 1% manustatust. 2.6 Patuliin Patuliini produtseerivad perekondade Penicillum, Aspergillus ja Byssochlamis seened, tegu on

Toiduohutus

54

docx

DNA viirused

Tursed on 3-4 cm diameetriga. Nahk turse piirkonnas voldistub, kõrvad vajuvad longu. Haiguse tunnused kulmineeruvad 9-11. haiguspäevaks, loomad on kurnatud, ninast ja silmadest eritub mädast nõret, mis moodustab koorikuid. Loomad hingeldavad, hingamine on kähisev, limaskestad tsüanootilised. Surm saabub täiskasvanud küülikutel 10.-14. haiguspäeval, poegadel varem. Haiguse alaägeda kulu korral tekivad tiinetel küülikutel abordid, isasloomadel munandipõletik. Haiguspuhangu lõpuks viiruse patogeensus vähene passaažide tagajärjel ja haigetel loomadel tekivad üksikud sõlmjad moodustised nahas, mis hiljem kortsuvad ja kattuvad koorikuga. Sõlmja vormi korral haiguse üldtunnused puuduvad. Tekivad granulomatoossed moodustised kõrvadel, peanahal ja silmalaugudel. 3.-5. haiguspäeval hakkavad loomad paranema. Pat.ana: Hukkunud loomade lahangul täheldatakse subkutaanseid kollaka värvusega infiltraate pea, kaela, päraku ja

Nakkushaigused

11

doc

Seakasvatuse kordamisküsimused

Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmides sigade arv ületas miljoni 1990. a. alates hakkas see aga kiiresti vähenema ja 1996 aastal oli Eestis sigu veidi alla 300 000 (298 400). Sigade arvu ja sealiha tootmise vähe- nemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, srotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Lenin- gradis

Seakasvatus

22

doc

Seakasvatuse eksamiküsimused

Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmides sigade arv ületas miljoni 1990. a. alates hakkas see aga kiiresti vähenema ja 1996 aastal oli Eestis sigu veidi alla 300 000 (298 400). Sigade arvu ja sealiha tootmise vähenemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, šrotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Leningradis. Iseseisvuse taastamise järel

Toiduainete loomne toore

16

doc

Äriplaan: Kanafarmi asutamine

3. Äriidee kirjeldus FIE Jaanus Saarelahe kanafarm on põllumajanduslik ettevõte, mis spetsialiseerub kodulindude kasvatamisele vabapidamisel. Tavainimene mõistab enamasti vabapidamise all kasvatuspraktikat, kus kanadel on vaba pääs õue. Määruse ,,Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele" (2003) kohaselt võib vabapidamine aset leida ka ilma niinimetatud jooksuaiata. Mõlemad pidamisviisid kvalifitseeruvad alternatiivmeetoditena. 2010. aastal korraldas Eesti Loomakaitse Selts teavituskampaania munakanade pidamistingimuste erinevustest eesmärgiga tõsta tarbijate teadlikkust ning suunata neid vabapidamisel elavate kanade mune eelistama. Kampaaniaga liitusid aga vaid need poed, kus nimetatud toodet müüdi, ehk siis Tallinna ja Tartu Kaubamaja ning paar väiksemat ökokaupadele spetsialiseerunud poodi. 2011. aasta lõpus oli Eestis PRIA andmeil 18 üle 350 linnuga munatootjat. Tootmise puhul, kus peetakse alla 350 linnu, ei ole kohustatud end

Põllumajandus

Meedia

Kommentaarid (0)