Seadus, õigusaktid (0)

Sarnased õppematerjalid

27

docx

Õigusõpetus 1. KT - Riigiaparaat

ei ole esmased üksiisiku õigustega võrreldes. · Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele · Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete austamine. · Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude ellurakendamine/elluviimine, mille kohaselt madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. · Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises tähendab nende käitumise vastavust õigusnormide nõudele. · Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Sotsiaalsete suhete õiguslik reguleerimine ja õigusnormid Reguleerida ­ st kindlaks määrat ainimeste ja kollektiivide käitumist ja anda neile

Asjaõigus

14

pdf

õpiku peatükid 1-7 vastused

22. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse? · Avalikku õigust ­ kuumuvad need normid, instituudid ja õigusharud, kus üheks suhte pooleks on riik. Ja reguleerimis meetodina on kasutusel autoritaarne meetod. 23. Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid 3. Õiguse vormid ehk allikad 1. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud? 5 Triinu Hansalu TTÜ 2008  Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tnnuse

Õigusõpetus

18

doc

Õigusõpetuse enesekontrolli küsimused

 täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik.  on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet.  annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused.  on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt. 6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7. Milline on õigusnormi loogiline strukutuur, miks just selline? Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi:

Õigusõpetus

6

docx

Õiguse alused eksamiküsimused 51-99

tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis.Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte: · Sündmusteks ­ toimuvad sõltumata inimese tahtest (nt loomulik surm, veeuputus jne). Juriidilised aktid (st selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamiseks (nt jtsiviilõiguslik tehing, abielusõlmimine jne))Juriidilised toimingud, kutsuvad esile juriidilised tagajärjed, sõltumata sooritaja tahtest. Juriidilise resultaadiga teod ehk objekti viseeritud teod ­ nende tegude puhul ei ole isiku tegevus suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele, kuid inimese tegevus loob talle õigused (nt inimese looming kirjanduses)

Õigus

8

doc

Õiguse vormid ehk allikad

üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks..  Leping – enamasti akt, mille lei ole õigus etähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet.  Normatiiv ehk õigusdeokument, õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st

Õigusõpetus

9

pdf

Asja�iguse konspekt

1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad

Asjaõigus

35

docx

Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.

kehtestamisest ja muutmisest (kehtetuks tunnistamisel); 4) põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine; 5) seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, ende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele; 6) õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigusloova aktiga.; 7) demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Õigusriigi iseloomustamisel tehakse mõnikord vahet tema formaalsete ja materiaalsete tunnusta vahel. Kui ülaltoodud õigusriigi tunnused võib sellisel liigitamisel enamikus kanda formaalsete tunnuste hulka (nad on väliselt

Õigus

37

doc

Õiguse alused loengu põhjalik konspekt

nimetatakse juriidiliseks koosseisuks. Juriidiline koosseis on määrav teo juriidilisel kvalifitseerimisel vastavalt ­ kas õiguspäraseks või õigusvastaseks Teema: ÕIGUSAKTID Sisukord §1 Õigusakti mõister ja liigid Punkt 1. Õigusakti mõiste Punkt 2 Õigusaktide liigid:üld-ja üksikaktid Punkt 2.1 Üldaktid Punkt2.2 Üksikaktid § 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Punkt 1 Seadusandliku riigivõimu õigusaktid Punkt 2 Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Punkt 3 Kohtuvõimu juristiktsioonilised aktid §3 Õigusakti struktuur §4 õigusaktide kehtivus Punkt 1 Promulgeerimine, jõustamine ja jõustumine Punkt 2 Jõusolek ning õigusjõud 12 Punkt 3 Kehtivus ajas Punkt 4 Kehtivus ruumis Punkt 5 Kehtivus isikute ringi osas §5 Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Punkt 1 Loomuõiguslikud teooriad Punkt2 Positivistllikud teooriad Punkt 3 Realistide teooriad Punkt 4 Normativistid

Politoloogia

Kommentaarid (0)