Sauli poeg (0)

Sarnased õppematerjalid

31

odt

HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE

Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused........................................................................7 1.5 Nürnbergi se

Ajalugu

290

pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

67

pdf

M-K-Baxter "Jumalik ilmutus põrgust"

” Kogu mu olemus tahtis hõisata Jeesuse poole, tunnistades, et Ta on tõesti siin. Parim, kuidas võin seda kirjeldada, on öelda, et minu üle laskus armastus. See oli kõige kaunim, rahuküllasem, rõõmsam ja võimsam armastus, mida eales olen tundnud. Minust hakkas voolama kiitus Jumalale. Otsekohe tahtsin anda Talle kogu oma elu, et Ta võiks seda tarvitada, aitamaks päästa inimesi nende pattudest. Tema vaimu läbi tunnetasin, et see oli tõeliselt Jeesus, Jumala Poeg, kes viibis minuga toas. Ma ei suuda leida sõnu, et kirjeldada Tema jumalikku lähedust. Kuid ma tean - See oli Issand. “Vaata, mu laps,” ütles Jeesus, “Ma kavatsen viia su põrgusse oma Vaimu läbi, nii et sa võiksid edasi anda selle tegeliu olu, öelda kogu maailmale, et põrgu on reaalne, ja tuua kadunud hingi pimedusest välja Jeesuse Kristuse evangeeliumi valgusesse.” Silmapilkselt oli mu hing kehast väljas ja ma läksin koos Jeesusega toast välja - taevasse.

Usuõpetus

32

docx

Visuaalne antropoloogia

Kokku tegid nad busmanide juurde kaheksa ekspeditsiooni 11 a jooksul. Algselt oli üks plaan uurida loomi, aga selle läbiviimiseks oli vaja oskusi, aga inimesi võis uurida pm igaüks. Pereliikmed mängisid olulist osa. Pereema võttis ülesandeks etnograafilise kirjelduse loomise, tütar käis veel ülikoolis ja tema võeti ka kaasa ekspeditsioonidele, Johni ülesandeks oli algusest peale filmida. Isa tahtis, et poeg jäädvustaks kaamerale kultuuri. Tulemusted olid üllatavalt head, kuna tegemist oli amatööridega. Lorna (naine) kirjutas artikleid, mis avaldati lõpuks raamatuna (kirjeldused põhiliselt (kombed, religioosne käitumine), analüüs väike). Tütar kirjutas raamatu The Harmless People 1959, põhimõtteliselt reisiraamat, siiani peetakse üheks selliseks populaarse antropoloogia kirjanduse klassikaks. John kasutas tol ajal 16mm filmikaamerat ja filmis kokku 157h materjali

Visuaalne antropoloogia

33

docx

Visuaalne antropoloogia loengud

rändasid. See on olemas ka youtube'is. Nomaadide rännaku osa on selles filmis väärtuslik, et seda vaadates võib aru saada kui raske see rännaks füüsiliselt oli ja mida selline rännak üldse tähendab; kuidas inimesed sihikindlalt edasi liigiuvad; selles on ka palju draamat, kuidas loomad hukkuvad - mägedest alla kukkuvad. HÄDA on selles, et selles filmis ei fokuseerita ühelegi konkreetsele inimesele, hilisema montaazi käigus on toodud välja hõimujuht ja ta poeg. Taheti teha ka teine retk sinna, et Naooki eeskujul keskenduda ühele perekonnale. See film on näide inimese võitlusest loodusega, ellujäämisest looduses. Selles filmis ei saanud teha midagi lavastuslikku. Antropoloogilises filmis on üldse tähtis koht spontaansusel - toimunu jälgimisel; tavaliselt ei teata tulemust, ega isegi seda, millele tuleb uurimiskohas keskenduda, see selgub töö käigus. Soovitatav minna uurijal puhta

Visuaalne antropoloogia

38

pdf

Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis

TALLINNA ÜLIKOOL Balti Filmi- ja Meediakool Filmikunsti osakond Dresson NOUVELLE VAGUE: MURRANGU SAABUMINE PRANTSUSE FILMIKUNSTIS Referaat-essee Tallinn 2014  Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eelmäng uue laine kerkimisele .................................................................................. 4 1.1 Caméra-stylo ...................................................................................................... 4 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque ................................................................. 5 1.3 Autoriteooria ...................................................................................................... 6 1.4 Labarthe’i

Maailma filmikunsti ajalugu

7

doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid ­ eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi

Kirjandus

48

doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta.

Kirjandus

Kommentaarid (0)