Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas püsib satelliit orbiidil?

Lõik failist


Eesti Mereakadeemia
Hüdrometeoroloogia ja loodushoid
Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo
Referaat
Koostaja: Marianne Kangur
Rühm: KM21
Õppejõud: Silve Grabbi
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Üldinfo 4
1.1. Satelliitide ajalugu 4
1.2. Satelliitide tööpõhimõtted 5
1.3. Satelliidi saatmine orbiidile 5
2. Sidesatelliidid 6
3. Televisioonisatelliidid 7
4. Navigatsioonisatelliidid 8
5. Vaatlussatelliidid 9
6. Ilmateade kõrgusest 10
7. Teadussatelliidid 11
8. Luuresatelliidid 12
9. Satelliitpolitsei 13
10. Euroopa satelliidid aitavad ennustada ilma ja kliimamuutusi 14
10.1. Visad ja täpsed seirajad 14
10.2. Täiustuvad satelliidid 15
Kokkuvõte 16
Kasutatud allikad 17

Sissejuhatus


Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada erinevaid satelliite ja nende tööpõhimõtteid, sealhulgas just ilmainfo saamist. Töö käigus kasutan kirjandusteost ja mitmeid internetiallikaid.
Satelliidid mängivad meie igapäevaelus tähtsat rolli. Kasutame neid pidevalt iseenesele teadmata. Homne ilmateade, uudised maailmas toimuvast, kaugekõned ning internetiühendused saavad teoks tänu satelliitidele.

1. Üldinfo


Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit . Tegelikult peetakse satelliitidest rääkides tavaliselt silmas inimese valmistatud aparaate, mis saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale.
Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitajate tegevust. Navigatsioonisatelliidid
Vasakule Paremale
Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #1 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #2 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #3 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #4 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #5 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #6 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #7 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #8 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #9 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #10 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #11 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #12 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #13 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #14 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #15 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #16 Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m1a1n1n1u Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
pptx

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo. PowerPoint

Click icon Clicktoicon addto picture add picture Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo Marianne Kangur KM21 Mis on satelliit? Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. Tegelikult peetakse satelliitidest rääkides tavaliselt silmas inimese valmistatud aparaate, mis saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Click to edit Master text styles Second level

Meteoroloogiliste vaatluste meetodid
thumbnail
10
docx

Meteoroloogilised satelliidid, sattelliidiinfomatsioon ilmateenistuses

EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSKESKUS VEETEEDE LEKTORAT Meteoroloogilised satelliidid, sattelliidiinfomatsioon ilmateenistuses Referaat Koostaja: Natalya Tsoy Rühm KV 31

Füüsika
thumbnail
32
docx

GPS referaat

Kolmas satelliit eraldab sellest ringjoonest kaks punkti ning neljanda satelliidi kauguse mõõtmine valib neist kahest välja “selle õige”. GPS vastuvõtja asukoha määramise täpsus sõltub kahest faktorist: satelliitide koordinaatide ning vastuvõtja ja satelliitide vaheliste kauguste mõõtmise täpsusest. Iga GPS-satelliit saadab pidevalt välja keerukat pseudojuhuslikku signaali, mida vastuvõtja kasutabki mõlema parameetri väljaarvutamiseks. Teooria kohaselt liiguvad satelliidid kindlatel orbiitidel, kus nende koordinaadid on igal ajahetkel võimalik välja arvutada. Tegelikkuses kalduvad satelliidid oma ettenähtud trajektooridelt kõrvale. Siin tulevadki appi maapealsed jälgimisjaamad, mis mõõdavad pidevalt satelliitide tegelikke koordinaate ja saadavad neile parandusandmeid. Satelliidid omakorda saadavad need andmed vastuvõtjale edasi. Satelliidi kauguse mõõtmiseks mõõdetakse tegelikult aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks. Teades

Allika?petus
thumbnail
2
docx

GPS tekst

See süsteem kasutas viit satelliiti ja võrdles nende asukohtade kokkusattumist ning suutis tagada navigatsioonilist parandust ja uuendust umbkaudu kord tunnis. Külma sõja ajal oli tuumasõja oht USA-le piisavaks põhjenduseks, et luua GPS. Täpne navigatsioon aitas USA-l leida tulistamise sihtmärk ning fikseerida teiste ohtude asukohad, mida kasutati nii mere- kui ka õhuväes. Mais 2009 teavitas USA valitsus, et mõned GPS satelliidid võivad vananeda ja katki minna. Õhuvägi kinnitas, et see oht on minimaalne. Viimane ülevaade tehti mais 2010, kus täheldati, et siiani töötab ka kõige vanem satelliit. 3) STRUKTUUR ­ GPS koosneb kolmest osast. Kosmose segmente ehk satelliite hooldab, kontrollib ja arendab USA Õhuvägi. Kosmose segment koosneb 24­32 satelliidist Maa orbiidil. Kosmose segmendi satelliitide orbiidid on sätitud nii, et vähemalt 6 oleks alati silmaga nähtavad peaaegu kõikjal üle Maa

Füüsika
thumbnail
7
docx

GNSS arvestuse kordamine

GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal

Gnss asukohamääramise alused
thumbnail
3
docx

GPS-i referaat

esimeseks ülemaailmseks raadionavigatsiooni süsteemiks. Siiski, nende valminud süsteemide piirangud nõudsid universaalsemat navigatsioonisüsteemi valmimist ja selle täpsust. Tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab asukoha, kasutades enda ja nelja või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Kaugused omakorda leitakse, võrreldes satelliitide ja vastuvõtjate genereeritud kodeeritud signaalide täpseid algus- ja lõppaegu. Nii satelliidid kui ka vastuvõtjad genereerivad täpselt ühel ajal identselt kodeeritud signaale. Kui vastuvõtja püüab satelliidi signaali kinni, siis ta otsib kodeeringu järgi üles signaali alguse ja lõpu ning võrdleb neid aegu enda tekitatud signaali algus- ja lõppajaga ­ nii saab kätte ajanihke, mis signaalil kulus satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, eeldatavalt valguse kiirusel, ja sealt siis saab ka kauguse.

Arvutite lisaseadmed
thumbnail
18
pptx

Satelliidid ja nende kaaslased

Satelliidid Mis on satelliit • Satelliit ehk tehiskaaslane on mõne planeedi gravitatsiooniväljas tiirlev kosmoseaparaat • Passiivsed tehiskaaslased- Maalt registreeritakse kaugeseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust. • Aktiivsed tehiskaaslased- nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid • Vaatlussatelliidid • Sidesatelliidid

10.klassi ajalugu
thumbnail
7
docx

Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus

Süsteem ja Galileo (satelliidi navigatsioon) Euroopa Liidus. GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. GPS koosneb kolmest osast: Kosmose segment, kontrollsegment ja kasutaja segment. USA Õhuvägi arendab, hooldab ja kontrollib kosmose segmente. GPS satelliidid saadavad signaale kosmosest ja iga GPS vastuvõtja kasutab neid signaale, et arvutada kolmemõõtmelist asukohta (laiuskraadid, pikkuskraadid, sügavus) ja kestvat aega. · Kosmose segment koosneb 24­32 satelliidist Maa orbiidil ja samuti sisaldab võimendavaid adaptereid, et neid satelliite orbiidile saata. Kosmose segmendi satelliitide orbiidid on sätitud nii, et vähemalt 6 oleks alati silmaga nähtavad peaaegu kõikjal üle Maa

Arvutid




Kommentaarid (1)

ducati profiilipilt
ducati: Väga sisukas ja hea ülevaade satelliitidest.
16:35 04-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun