Sallivus
tänapäeva ühiskonnas on oluline
Kas
sallivus tänapäeva ühiskonnas on oluline? Sallivus
ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti
sisaldab austust . Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab
inimeste käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse.
Väga
raske oleks ette kujutada maailma, kui ei eksisteeriks üleüldse
sellist asja nagu sallivus oma kaaslaste vastu. Siiski on meil
kõikidel inimestel erinevad arusaamad erinevatest asjadest, ei saagi
mõelda ühtemoodi , ka see ei oleks ju hea. Inimestel peabki olema
enda arvamus ning inimesed peavad sellega lihtsalt leppima, et kõigil
meil on suhtumine erinev. Paljude inimeste kohta kehtib reegel,
kuidas käitutakse minuga, käitun samamoodi vastu. Näiteks see, et
Arutlus: Sallivus kui ühiskondlik väärtus Maailmas on palju erinevaid inimesi, kuid erinevused tekitavad ka probleeme. Kas siis sel puhul saab sallivus olla ühiskonna eeliseks ning väärtuseks? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust.
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks
ning lisaks leida viise, kuidas julgeolekut nii riiklikul, kogukondlikul kui ka personaalsel tasandil suurendada. Minu põhisõnumiks on, et inimeste julgeoleku suurendamisel on suur mõju sellel, kui inimestel on palju kokkupuuteid endast erinevate inimestega näiteks eri rassist, eri kultuuri jne inimestega. Eriti suureneb sellisel viisil kogukonna julgeolek, sest inimesed suudavad elada eelarvamusteta, on üksteise suhtes sallivamad ja ühiskonnas valitseb usaldustunne. Inimesed tunnevad end kindlamalt, mugavamalt ja turvatunne on suurem. Ehk lühidalt öeldes turvatunne põhineb usaldusel ja eelarvamusteta eksisteerimisel. Kindlasti on ülimalt oluline ka kodanikuorganisatsioonide olemasolu, sest just erinevad organisatsioonid on need, mis ühendavad sarnaste huvidega inimesi. Oma töös toon välja Skytte kõnedest pärinevad mõtted, millega ma nõustun täielikult .
autentsele eetikale2 rajatud aluspõhjal töötegijaks kolmes rollis ja seoses korraga: 1) seoses inimestega, üksikisiku hingehoiuga, 2) seoses evangeeliumiga, teoloogiaga, 3) seoses institutsiooniga, kirikuga. Neid kolme rolli ja seost võib kaplan üleilmastumise protsessis sattuda, ja ilmselt satubki, aktualiseerima erinevates ühiskondlikes korraldustes: impeeriumites, rahvusvahelistes ühiskondades, konsotsiatsioonides, rahvusriikides, sisserändajate ühiskonnas. Loetletud viis korraldust võivad esineda nii poliitilis-riiklike ühendustena ükskõik kus maailma nurgas kui ka siseriiklikes avalik-õiguslikes või eraõiguslikes institutsioonides. Käesolevas töös proovingi kaplanile anda mõningast kasulikku mõtlemis- ja võrdlusainet sallivusest ja autentsest eetikast ülalnimetatud kontekstist lähtudes. Esimene küsimus on, et mis see sallimine on ja kuidas see käib? Kas enamik inimesi
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus" Ühiskonnaelu tasandid 1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt
7. Sõnastage õhukese ja paksu riigi peamised erinevused. Paks riik: suur riigiettevõtlussektor riigi aktiivsem sekkumine majandusellu laiaulatuslik riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteem suurem maksukorrmus kodanikele, et valitsuse tegevust finantseerida; Õhuke riik: suhtumine, et üldine nõudmine-pakkumine juhivad majandust justkui nähtamatu käega ja riigi sekkumine pole vajalik riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas kodanike üldine toimetulek sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest 8. Mis riigi tunnused on hetkel Eestil ja kuhu poole on ta suundumas? Eesti on õhuke riik, kuna kodanikkude majanduslik kindlustatus sõltub neist endist. Suundumis suund pole hetkel veel täiesti teada, sest rahvas on jagunenud kahte loori: Ühed pooldavad õhukest riiki ehk sotsiaalriiki ning teised paksu- ehk liberaalriiki. 9. Milliseid ühishüvesid on olemas?
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks
,,Ma ei saanud ise ka aru, mis ma tegin, ma kirjutasin selle meeltesegaduses" 4. voluntarismi eetika tänu oma tahte teoks tegemisele võin ma õnnelikuks saada. Peab olema tahe tahta! Peab olema tahtejõud. 5. Intellektualismi eetika mõistuse abil saab õnnelikuks. Platon: esimene eeldus on see, et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Selleks, et olla õnnelik, on vaja raha, tervist, atraktiivset välimust, olla sündinud suursugusest soost, õnne, vedamist, au, tasakaalukust. Oluline on aga see, et nende asjade omamine mind õnnelikuks ei tee. Ma pean teadma, mida nende asjadega peale hakata. N: kui ma ei tea, mida rahaga peale hakata, siis ei saa ma sellest ka õnnelikuks. Mul peab olema teadmine õnneliku elu kohta. Kodus: Seneca ,,moraalikirjad ..?.." Ööülikool - Tõnu Viik ,,Õnne mõttest" *Õnne mõiste tuleb Aristotelesega, enne räägitakse lihtsalt heast elust *Õnnelikud tahavad olla ka need, kes pole kunagi mõelnud selle peale, et mis on õnn. Tahta
Kõik kommentaarid