Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sallimatus meie ühiskonnas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid kuhu tõmmata piir?
  • Mida ei mõisteta või millega ei nõustuta tuleks vaikides taluda?
Sallimatus meie ühiskonnas #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 178 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jellybelly07 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Sallimatus meie ühiskonnas

Sallimatus meie ühiskonnas Tänapäeva ühiskonnas on palju sallimatust. Miks? Meie ühine ühiskond oma rahvastiku erinemisega ja usuliste rühmituste rohkusega ei saa mööda vaadata millegi teistsuguse tunnistamisest ja sallimisest. Lahendust sellele ei nähta ja ei tahetagi näha, kuigi tegelikult on see kõik inimese enda peas kinni. Paljud meist on teiste suhtes suurte eelarvamustega. Eelarvamus on negatiivne eelhoiak, mis on kujundatud toetudes peamiselt teiste inimeste arvamustele. Eelarvamuste ja sallimisega on igal inimesel ilmselt kokkupuuteid juba elu esimestest aastatest. Olgu selle alguseks saanud lasteaed, kool või täiskasvanute mõju. Lastele õpetavad vanemad juba sünnist saadik vahet tegema heal ja halval, kuid siiski põlatakse kõike võõrast ja teistsugust, olenemata sellest, kas on tegemist hea või halva nähtusega. Kool on muidugi tänapäeval koht, kus eksisteerib sallimatust päris palju. Inimeste suhtes, keda te

Kirjandus
thumbnail
1
docx

SALLIVUSE OLULISUS MEIE ÜHISKONNAS

Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid isiksuseid, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid. Sallivus eeldab, et ollakse teadlikud teistest rahvustest, on isiklikud suhtlemiskogemused, osatakse ette näha teise poole käitumist, osatakse kaasa tunda. Ja mis kõige tähtsam - suudetakse jõuda positiivsetele, rahumeelsetele tulemustele, sest vastasel korral võib ühiskond lõpetada mässude ja sõdadega. Sallimatus sünnitab tänapäeval sõjakoldeid ning lagundab kogu inimkonna ühisvara ­ rahu. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teiste riikide kommete, traditsioonide, eripärade ning puudustega, ei saa nimetada end sallivateks. Olles kõigi vastu tolerantne, võime olla kindlad, et samamoodi ollakse ka meiega. Paljud meist teavad, kui tähtis ja tugev on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne ­ teadmine, et sa oled üks väike "mutrike" suures masinas, mis tervikuna suudab korda saata suuri tegusid.

Ühiskond
thumbnail
1
docx

Sallivuse ja sallimatuse problemaatika meie ühiskonnas

Sallivuse ja sallimatuse problemaatika meie ühiskonnas Kui kuuleme sõna tolerantsus, siis enamjaolt täheldame seda kui midagi positiivset. On ju leplikkuse definitsioonile omane austus, inimkonna võimelisus tunnustada erinevaid hoiakuid, ideoloogiaid. Vastukaaluks aga teadvustatakse meid tihti läbi meedia, kuidas inimeste tolerantsus või selle puudumine ühiskonnas kurja teeb. See liigub ringi nagu tromb, millele on iseloomulik ajapikku minna üle tornaadoks. Kas tuultekeerise vaibumiseks peaksime kasvatama endis sallivust või minna hoopis vastupidisele teele? Ajalugu on näidanud, et erinevatel kultuuridel, teistsuguste maailmavaadetega inimgruppidel, on läbi aegade olnud probleeme üksteise tunnustamisega. Toetudes kasvõi juutide ja araablaste igipõlisele vastuolule. Selle üle aga, kui palju on lahkhelide põhjuseks erinevad uskumused, võib pikalt vaielda. Miks ei saa muslimid ja juudid Lähis-Idas üksteise kõrval rahulikult elada, kui Sri Lankas kohtame ridamisi o

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Sallivus kui ühiskondlik väärtus

samas aga teeme meie ju seda neile. Usun, et kui neil oleksid võrdväärsed võimalused elamiseks, ei segaks ega tülitaks nad meid mitte mingil moel, sest kõigega on võimalik harjuda. Frederico Mayor, UNESCO peadirektor on öelnud:"Sallivus ei ole möönduste tegemine ega ükskõiksus. Sallivus on erinevuste tunnustamine. See on vastastikune lugupidamine vastastikuse mõistmise kaudu. Inimene ei ole oma loomuselt vägivaldne, sallimatus ei ole meie geenides. Sallimatust tekitavad hirm ja teadmatus ning need kinnistuvad inimese teadvusesse varases lapsepõlves." Nagu Frederico Mayor'i ütlusest loeme, on sallimatuse tekitajateks hirm ning teadmatus, see on ka enamasti põhjuseks, miks vihatakse mõnda rahvust, erakonda, inimest, elustiili või muud sellist. Näiteks paljud noored poisid, kellel on vaja läbida ajateenistus, vihkavad või ei salli sõda ja kõike sellega seonduvat. Tehtakse kõik, et vaid mitte minna kaitseväkke

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
rtf

Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus?

Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? Kas Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? Sellele küsimusele on kaks vastust kas "jah" või "ei", kõik oleneb sellest, mis seisukohast seda vaatad ja kuidas sellest küsimusest aru saada. On inimesi kes arvavad, et valitseb sallivus ning on ka inimesi kes arvavad vastupidist, aga on ka suur osa inimesi kes arvavad, et on nii ühte kui ka teist. Minuarust on sallimatuse ülekaal suurem. Eesti keel. Eestis elab palju eestlasi ja palju on meie maal ka võõramaalasi, kes on meie maale elama tulnud. Enamus välismaalasi

Kirjandus
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
thumbnail
24
docx

Maailmakirjandus III - Valgustus, romantism ja realism.

inimese elus. Inimkarakteri tuum on välismaailmast võrdeliselt sõltuamatu. Välismaailm kujundab dünaamilisi omadusi. Ütleb välja, et tema taotluseks on kirjutada hinge lugu. Romantism hakkas väga palju subjektiivset inimest kujutama. ,,Üksildase uitaja mõtistklused" (1772-1778). Võõrandumise moment, kangelane tunneb end maa peal võõrana. Võõrandumine hakkab muutuma kosmiliseks. Väärtustab üksildust. Eemaletõmbumine maailmast on vajalik, iseloomulik on ka misantroopia ehk sallimatus inimeste vastu. Samuti mõtted loodusest. Looduses üksinda olemine muudab inimese ükskõikseks ka vaenuliku maailma vastu. Denis Diderot (1713-1784). Voltaire'i õpilane. Tal oli ka palju järgijaid. Võib nimetada suureks mässajaks, pigem vana lõhkuv kui uut loov. Palju kirjandusteoreetilis vaateid. Peetakse prantsuse valgustuse suurkujuks. Ennekõik oli ta entsüklopeedia idee algataja. Mitmekülgne autor. Palju uusi mõtteid teatri kohapealt, ta on dramaturg. Oma ajastu üks

Kirjandus
thumbnail
2
rtf

Kas Eestis valitseb sallimatus?

Kas Eestis valitseb sallimatus? Võib-olla igalpool maailmas valitseb sallimatus, mitte just igal ruutsentimeetril, aga ikkagi valitseb. Sallimatust silmas pidades, tuleb mängu Inimõigused - need on need õigused, mis kuuluvad igale inimesele inimeseks olemise tõttu. Kõik inimesed sünnivad oma väärikuse ja õiguste poolest vabade ja võrdsetena ning inimõigused ja põhivabadused kuuluvad kõikidele inimestele ilma mingisuguse vahetegemiseta rassi, nahavärvuse, soo, rahvusliku või etnilise päritolu, keele, usu,

Ühiskonnaõpetus



Lisainfo

arutlev 519-sõnaline kirjand sallimatusest meie ühiskonnas. võib esineda mõni üksik kirjaviga, aga ega see suurt pilti riku :)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun