5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
112 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siim33
Õppematerjali autor
L IK A R IIK S A M A . K . 1 8 SA LDUS 17 O R R A K D I L S J A N I T Õ U SA P R E I S Koostaja: Mikk Vihmann Sangaste 2009 SAKSAROOMA KEISRIRIIK Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba ja riigilinna esindajad. RIIGIPÄEV Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. 16131
aastal. Viini päästis 70 000-meheline jalavägi, mis sundis türklasi Viini alt põgenema. Kui heitlus Türgiga jätkus. 1739. aastal tuli türklastel loovutada Belgrad. Hispaania pärilussõjas sõlmitud rahudega omandas Austria Madalmaad ning Lombardia koos Milano linnaga. 1740. aastal puhkes Austria pärilussõda, kuna Karl V järel sai troonile tema tütar Maria Theresia. See tekitas paljude hulgas protesti. Võitlus Austria keisririigi vastu muutus eriti aktiivseks 17. sajandil. Austria võimu vastu võitlejaid hakati Ungaris nimetama kurutsiteks. Ungari vabadusvõitluse kõrgajaks sai kurutside ülestõus 1703-1711 aastal Ferencz II Rakóczy juhtimisel. Ülestõusnud talupojas lootsid vabandeda pärisorjusest aga varsti omandas liikumine rahvusliku vabadusvõitluse iseloomu. Valgustatud absolutismi läbiviijateks olid keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II. Maria Theresia tegeles isiklikult iga päev riigi asjadega. 1775. aastal kaotati
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil.Preisi tõus Koostaja: Kertu Ojamäe Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18.sajandil Saksa-Rooma keisririiki. Ametlik nimi-Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Valitsejaks oli keiser. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes 3-st kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompetentsi jäi käsitöönduse korraldamine, mille raames keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus Koostaja: Karin Vahar Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Riigipäev on esindusorgan, mis koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria 2. Vürstide kuuria 3. Linnade kuuria Alates 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid ainult võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompententsi jäi käsitöönduse korraldamine, kus
SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18.SAJANDIL; PREISI TÕUS Saksa-Rooma keisririik · Keiser pärines Habsburgide suguvõsast · Keisrivõimu nõrkuseks oli saatmatus luua täitevvõimu asutusi · Esindusorganiks oli Riigipäev ( koosnes 3 kuuriast: Kuurvürstide kuuria, vürstide kuuria, linnade kuuria) , mis aga ei olnud siiski täisõiguslik parlament · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga( peale 30-a sõda) tunnistati üksikute Saksa riikide suveräänsust( neile oli antud õigus ajada iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge) · Üksikutest vürstiriikidest hakkasid esile tõusma: Saksimaa, Brandenburg, Baieri jne. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · 1415.a tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, mille pealinn oli Berliin · Selle riigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm 1) 1640-1688 Friedrich Wilhelm ( Suur kuurvürst- neil oli õigus Saksa-Rooma keisrit valida)
Saksamaa aastatel 1600-1900 Alar Juhkov Saksa valgustus · Saksa valgustajatele ei olnud omane vaenlikkus kiriku vastu · Valgustajad: · Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia · Christian Thomasius-kõlblusfilosoof · Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks
Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa. Uus rahanduse peakontrolör Jacques Turgot arvas, et on aeg hakata ellu viima uusi reforme. Tema kehtestatud viljareformist puhkes jahusõda, kuna viljasaak oli 1774. aastal kehv. Ta saadeti erru ja kõik ta reformid tühistati. Riigi võlad oli kasvanud nii suureks, et 1787. aastal kutsuti kokku Notaablite kogu. Kuid see lükkas reformiprojekti tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. PRALMANETARISMI ARENG INGLISMAAL 17.- 18. SAJANDIL Inglise parlament kutsuti kokku 1265. aastal. See koosned alamkojast ja lordide kojast. Vaatamata suurtele konfliktidele ja kodusõdadele, oli inglismaa eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603. aastal sai Inglismaa valitsejaks James I, kes oli kasvanud Sotis ja tal oli raske inglasi mõista. Talle tundusid eriti vastuvõtmatud Inglise parlamendi õigused.
nooremale tütrele Annele ning kui temal puuduvad järglased saab trooni Hannoveri dünastia. Anne valitsemise ajal nõrgenes kuningavõim ning kasvas parlamendi võim. 1714. läks troon Hannoveri dünastiale. Kuna tegu oli sakslastega, kes ei osanud inglise keelt, ei saanud nad osaleda valitsuse ülesandeid täitvatel Salanõukogu koosolekutel ning nii kujunes Salanõukogu kuningast sõltumatuks. 4. Saksamaa riiklik korraldus Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil endiselt Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Selle valitsejaks oli kuurvürstide poolt eluks ajaks valitud keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli eelkõige suutmatus luua täitvvõimu asutusi. Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast.Kuurvürstide kuuriasse kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid