Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil (3)

4 HEA
Punktid
Saksamaa riiklik korraldus 17 -18-sajandil #1 Saksamaa riiklik korraldus 17 -18-sajandil #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim33 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
pptx

Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil

Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus Koostaja: Karin Vahar Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Riigipäev on esindusorgan, mis koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria 2. Vürstide kuuria 3. Linnade kuuria Alates 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid ainult võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompententsi jäi käsitöönduse korraldamine, kus keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Aastal 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. Brandenburgi kuurvürsti riigi peamine ülesehitaja oli Frie

Ajalugu
thumbnail
12
ppt

Saksamaa riiklik korraldus 17-18 saj

L IK A R IIK S A M A . K . 1 8 SA LDUS 17 O R R A K D I L S J A N I T Õ U SA P R E I S Koostaja: Mikk Vihmann Sangaste 2009 SAKSAROOMA KEISRIRIIK Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria ­ Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria ­ üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria ­ 51 vaba ja riigilinna esindajad. RIIGIPÄEV Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. 1613­1

Ajalugu
thumbnail
14
ppt

Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil

Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil.Preisi tõus Koostaja: Kertu Ojamäe Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18.sajandil Saksa-Rooma keisririiki. Ametlik nimi-Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Valitsejaks oli keiser. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes 3-st kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompetentsi jäi käsitöönduse korraldamine, mille raames keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Ajalugu 11 klass

nooremale tütrele Annele ning kui temal puuduvad järglased saab trooni Hannoveri dünastia. Anne valitsemise ajal nõrgenes kuningavõim ning kasvas parlamendi võim. 1714. läks troon Hannoveri dünastiale. Kuna tegu oli sakslastega, kes ei osanud inglise keelt, ei saanud nad osaleda valitsuse ülesandeid täitvatel Salanõukogu koosolekutel ning nii kujunes Salanõukogu kuningast sõltumatuks. 4. Saksamaa riiklik korraldus Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil endiselt Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Selle valitsejaks oli kuurvürstide poolt eluks ajaks valitud keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli eelkõige suutmatus luua täitvvõimu asutusi. Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast.Kuurvürstide kuuriasse kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad. 2

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

Ühelt poolt pakkus uus ajastu kiire rikastumise võimalust, kuid samas võis rikkuse kogunud kaupmees kaotada lühikese ajaga kogu oma vara ning lõpetada täielikus vaesuses. Varakapitalism nõudis kaupmeestelt investeerimis- ja riskeerimisvalmiduse, paindlikust ning raamatupidamisoskust. Kaubanduse tuludest rahastati ka teisi majandusharusid. Juba 16. sajandil tõusid esile kaupmeeste perekonnad, kes koondasid enda kätte nii kaubanduse, panganduse kui ka töönduse. Saksamaa kaupmehed Jakob Fugger (1459­1525) ja tema vennapoeg Anton Fugger (1493­1560) haarasid enda kätte kogu Saksamaa vürtsikaubanduse. Toetanud oma rahadega Karl V keisriks valimist, sai Jakob Fugger vastutasuks ainuõiguse kaubelda elavhõbedaga. Firenzest pärit Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Medicid laenasid raha Inglise ja Prantsuse kuningatele. Kaks Medicite perekonna liiget tõusid paavstitroonile. Vastutasuks

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Uusaeg

Lahkhelide tõttu kirikumaade valdamisel Läänemere mõjuvõimu küsimus lõunarannikul Ülemvõimu küsimus Saksamaal, laiemalt ka Euroopas o 1644 ­ peeti rahukonverentsid Osnabrückis ja Münsteris o 1648 ­ sõlmiti Vestfaali rahu Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu oma riikie üle Prantsusmaa laiendas oma valdusi Saksamaa arvelt Suurriigiks tõusis ka Rootsi Rahvusvahelised suhted 18.sajandil · 1700-1721 - Põhjasõda o Rootsi sõdis Venemaaga o Põhjuseks saada ülemvõim Läänemerel o Tulemusena Vene väed hõivasid Ingerimaa, Karjala(+Eesti ja Liivimaa), Rootsi saavutas edu Taani üle o 1721 ­ Uusikaupunki rahu ­ vallutatud alad jäid Venemaale · 1701-1714 - Hispaania pärilussõda o Põhivastsed Hispaania ja Inglismaa

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

Willemit, Madalmaade asehaldurid · Uue troonikandidaadi toetajad ­ viigid, õiguspärase troonipärija toetajad ­ toorid · 1688 saabus Oranje Willem Inglismaale suure laevastikuga, kukutati James II Võimule sai William III (Oranje Willem) · 1869 Õiguste bill, mis kinnitas parlamendi õigusi Võimule sai James II noorem tütar Anne, kellel polnud lapsi, võim läks Hannoveri dünastiale Ptk. 9: Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus. Saksamaa kuulus sel ajal endiselt Saksa-Rooma keisririiki, mis oli u 150 väikeriigi liit. Neid valitses valitav keiser, tavaliselt Habsburg. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes kolmest kuuriast: kuurvürstide, vürstide, linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et osad riigid oli suveräänsed. Preisimaa teke: · 1415 tekib Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinn Berliin, Hohenzollernite suguvõsa

Ajalugu
thumbnail
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Samuti põhjuseks maadeavastused, mille tõttu paikenevad ümber kaubateed ja tekib koloniaalmajandus. Teravilja hinna muutumine varauusajal tõi kaasa probleeme üleüldiselt. Selle tõusuga kaotasid kõige rohkem palgatöölised, sest nemad peavad seda ostma, aga nende palk ei tõuse. Teravilja saagikuse regionaalne erinevus, selle põhjused: Venemaal 1:2, Saksamaa 1:4, Inglismaa 1:10 ­ külvatud ja lõigatud vilja vahekord. LääneEuroopas arenes põllumajandus intensiivsel teel, IdaEuroopas see vastu ekstensiivses suunas. Keskmine saagikus kasvas idast lääne suunas. Muutused toitumises põhitoiduks jäid teraviljatoidud (sh pudrud, koogid, leivad). Varauusaja lõpuks vähenes liha tarbimine ligi seitse korda. Suurenes kala tarbimine.

Ajalugu



Lisainfo

kokkuvõte

Kommentaarid (3)

emmy profiilipilt
emmy: hea (Y)
18:13 11-05-2009
hellcruiser profiilipilt
hellcruiser: Sobib!
15:03 17-05-2009
kebaza profiilipilt
kebaza: hea
23:36 14-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun