Saksamaa Relica Sulg PK10 Tutvustus Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sealiha-, vasikaliha- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud, jäätised ja puuviljad. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse pea
Magustoit muraka-kitsejuustu pirukas Joogid maasikatega maitsestatud vesi, ,,Viru valge", õlu,,Saku kuld", õunavein Kasutatud kirjandus ja allikmaterjalid · Ajakirjade Kirjastus AS http://www.toidutare.ee/termin.php?id=623 [online] http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=346&Lang=EST[online] http://www.gosee.de/images/content/s_f_warsteiner1_f4bcb50b.jpg [online] http://www.stbarbara.ee/ee/galerii [online] Kallast, M. Käitumise käsiraamat Tea Kirjastus 2010 Kangur, A. Saksa köök Odamees OÜ 2005 Reest, V. Minu köök toit talust ja turult Varrak 2012 TEA Entsüklopeedia 8.köide TEA Kirjastus 2012 Wikimedia project http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa [online] Tänan tähelepanu eest! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Saksamaa köök Traditsioonilised toidud Suhteliselt sarnane meie köögiga Põhijooneks kokkuhoidlikkus Eelroad- puljongid muna või klimpidega; võileivad juustu, kohupiima ja kalaga; toorsalatid; liha- ja kalasalatid majoneesiga Pearoad-jahuga paksendatud supid kruupide, leivakrutoonidega; vorstikesed, kotletid, snitslid, biifsteegid, keedetud/hautatud sealiha; hautatud/keedetud kala; keedetud juurviljad (kartul, hapu-,lill-, peakapsas, oad) Järelroad- puuviljasalatid/kompotid kastmete või siirupiga; kissellid, mannavahud, jäätised Kasutatakse ohtralt koort ja võid Maitsestamine Maitsestamine on tagasihoidlik Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt, kuivad helbed, sink, salaami, dzemm, prantssai Keskhommik- snäkid Lõunasöök- p�
..............................................................................5 4.SARNASUSED.....................................................................................6 4.1.Eesti ja Vene köögid...........................................................................6 4.2.Eesti ja Saksa köögid..........................................................................6 5.ERINEVUSED......................................................................................6 5.1.Eesti köök.......................................................................................6 5.2.Vene köök.......................................................................................6 5.3.Saksa köök......................................................................................7 LISA 1..................................................................................................8 LISA 2........................................................................................
Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja ajastamine teenindussaalis 269 Töökorralduse põhimõtted köögis, tööde järjekord ja ajastamine 271 10. Eesti toidukultuur ja rahvusköök 277 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand 277 Tähtpäevatoidud 282 Kaasaegne Eesti köök 286 Uued trendid Eesti rahvusköögi arendamisel 293 11. Erinevate rahvaste toidukultuur 297 Usundid ja toitumiskultuur 297 Tuntumad rahvusköögid 302 3 1. TOITLUSTUSETTEVÕTETE JA -TEENUSTE LIIGID Eesmärk: õppida tundma
Üldine taustainfo Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 309 725 (1. jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga ebaühtlaselt asustatud: tihedus kõigub 50 el/km2 Ardennides (Lõuna-Valloonia) kuni 2150 el/km2 Brüsseli aglomeratsioonis (keskmine 336 el/km2, mis on samapalju kui Jaapanis). Välismaalasi 2000.a. arvestuslikult umbes 8.8% elanikkonnast (mis OECD Euroopa liikmesriikidest Luksemburgi, Sveitsi ja Saksamaa järel neljas näitaja). Demograafiline olukord: Belgias elas 1998. aastal 10,2 miljonit inimest. See on asutustiheduselt teine maa Euroopas. Rahaühik: Belgia frank (BEF) Keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Riigikord: Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 30 528 km 2
Aafrika, KeskAmeerika ja KaguAasia. Kõige rohkem turiste suundub 2030. aastal KirdeAasiasse, KaguAasiasse, Lõuna ja Kesk Euroopasse, LähisItta ja Kesk ja IdaEuroopasse. 32. Peamised turismisihtkohad Turismipiirkonnad Euroopa, Põhja Ameerika, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika, Aafrika, Aasia, Lähis ja Kesk Ida, Austraalia ja Okeaania - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
Kõik kommentaarid