Saksamaa ajalugu (0)

Sarnased õppematerjalid

23

doc

Keskaja poliitiline ajalugu

Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Merovingid ­ 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. Chlodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Frangi riik ­ Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantsusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. 6

Ajalugu

39

doc

Ajaloo põhiperioodid

Majanduslikult olid paavstile liitlasteks eelkõige Itaalia linnad. Selles võitluses olid sansid küll keisri poolel kuid Legano lahingus said keisriväed lüüa Itaalia Milano vägede käest. 13.saj kui valitses keiser Friedrich II, ta päris emalt Sitsiilia, laiendas oma alasid ning nüüd olid paavsti alad ümbritsetud keisri valdustega. Ta ei kasutanud seda ära ning tundmata huvi Saksamaa siseasjade vastu ning andis sellega võimu ära ­ sellega pani ta aluse Saksamaa killustatusele. Oma võimu ei suutnud ta pärandada ning kui ta 1250 suri siis keisrivõimul enam ei olnud sotsiaalset baasi, ja keisririik enam ei taastunudki. Keisrite ja paavstide võitlusest tulid võidukalt välja paavstid, algas paavstide hiilgeaeg. Innocentius III ajast hakkas paavst muutuma ka ilmalikuks isandaks, sellega kujuneski välja keskaegne katoliku kiriku süsteem. Kogu seda süsteemi finantseeriti eeskätt kirikukümnisest üle kogu Euroopa. Pärast 13

Ajalugu

43

pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

800 paavsti poolt Rooma keisriks . Suurriik-feodaalkordL-E-Cordobaemiraat-langobardid-Baier-saksid-Bretagne-Pü renee-Barcelona-keiser800 Keisritiitel. Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide keiser, tiitliga ei kaasnenud tegeliku võimu ulatust teiste kuningate üle. Algul tiitel pärandus Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes kontrollis Itaaliat, või vähemalt Rooma linna ning sundis paavsti end keisriks kroonima. 962, kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks, siis ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga ­ tekkis Saksa-Rooma keisririik. Iga Saksa-Rooma keiser pidi vallutama Rooma linna ja laskma paavstil end kroonida. Karl suure riik: tegemist oli sõjalisel teel ühendatud erinevate aladega, mis said igaüks iseseisvalt hakkama ja olid vaid sõjalisel teel koos hoitud. Riigil puudus kindel keskvõim ja isegi pealinn, samuti ühtne raharinglus, seadusandlus ja isegi ühtne maksusüsteem

Keskaeg

20

doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu. Sai segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Andis ka ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Merovingid 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. Chlodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Frangi riik ­ Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantsusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. 6

Ajalugu

12

docx

Karl V

probleemideta Habsburgide Austria-valdused, kuid keisritroonile tekkis mitu pretendenti. Põhikonkurentideks osutusid Karl ja François I. Tänu Hispaaniast, Madalmaade pankuritelt Fuggeritelt ja Saksa pankuritelt saadud rahale ning autoriteetse Saksi kuurvürsti Friedrich Targa toetusele õnnestus Karlil valimised võita ning temast sai keiser Karl V, François'st aga tema eluaegne vihavaenlane. 23. oktoobril 1520 krooniti ta Aachenis ametlikult Saksa kuningaks. Kolm päeva hiljem andis Saksamaa priimas (kirikupea), Mainzi kuurvürst Albrecht teada, et paavst on Karli nimetanud ka valitud keisriks. Kuni ametliku paavstipoolse keisriks kroonimiseni 1530. aastal kasutaski Karl V tiitlit "valitud keiser". 1520. ja 1530. aastatel laienes Karli impeerium oluliselt, sest seikleja Hernando Cortés alistas Kesk-Ameerikas asteekide riigi. Peagi laienes Hispaania koloniaalimpeerium ka Lõuna-Ameerikasse, kus Francisco Pizarro vallutas inkade riigi Peruus. 1521

Ajalugu

66

doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

"Valitseja peab olema riigi esimene teener". Habsburgide ja Bourbonide dünastilised liinid Habs: keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega teised Euroopa tähtsamad dünastiad Burbon- Prantsusmaa Habsburg- Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad Tudor- Inglismaa Hannover- Inglismaa Hohenzollern- Preisimaa olulisemad dünastilised abielusidemed. Personaalunioonid. 1386- Krevo unioon- Poola ja Leedu poliitilise ühinemise algus 1397- Kalmari unioon- Taani, Rootsi ja Norra vaheline. 1592- Rootsi ja Poola vahel 1611- Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline) 1714- Inglismaa ja Hannover Seisuste esinduskogud varauusaegses Euroopas.

Ajalugu

3

rtf

Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj)

Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse.

Ajalugu

33

docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Samuti põhjuseks maadeavastused, mille tõttu paikenevad ümber kaubateed ja tekib koloniaalmajandus. Teravilja hinna muutumine varauusajal tõi kaasa probleeme üleüldiselt. Selle tõusuga kaotasid kõige rohkem palgatöölised, sest nemad peavad seda ostma, aga nende palk ei tõuse. Teravilja saagikuse regionaalne erinevus, selle põhjused: Venemaal 1:2, Saksamaa 1:4, Inglismaa 1:10 ­ külvatud ja lõigatud vilja vahekord. LääneEuroopas arenes põllumajandus intensiivsel teel, IdaEuroopas see vastu ekstensiivses suunas. Keskmine saagikus kasvas idast lääne suunas. Muutused toitumises põhitoiduks jäid teraviljatoidud (sh pudrud, koogid, leivad). Varauusaja lõpuks vähenes liha tarbimine ligi seitse korda. Suurenes kala tarbimine.

Ajalugu

Kommentaarid (0)