Phjused(Preisimaa poolsed): Prantsusmaa takistas Saksamaa hendamist, teda oli vaja sjaliselt purustada. Phjused(Prantsusmaa poolsed): *tahtis iga hinna eest takistada Saksamaa hendamist. *Vimul olev Napoleon tahtis vikese vidusjaga tsta oma autoriteeti ja silitada trooni. Ettekne sjaks: *Selleks oli Hispaania trooniprimise ksimus. Kukutati kuninganna Isabella, Leopoldile pakuti trooni. Prantsusmaa protesteeris selle vastu. Tli lahenes, kuid Preisi kantsler BISMARCK vltsis kirja ja Prantsusmaa vihastus ja solvus. Prantsusmaa alustas sda ja seda Preisimaa tahtiski. Prantsusmaa ji diplomaatilisse isolatsiooni. Sjalised ettevalmistused: *Prantsusmaal rmiselt pealiskaudselt, Preisimaal vga lbimeldult. Sja algul piirati Prantsuse ved, Sedani kindluse mber. Napoleon III sattus vangi. Pariisis puhkes rahva hestus. Prantsusmaa sai sjas la. Kirde osa okupeeriti Preisi vgede poolt, kaasaarvatud Pariis. 18.jaan.1871 kuulutati vlja Saksa Keisririik
Inglismaa Parlamentaarne monarhia -Leiboristlik partei ja Liberaalne partei. -Kolooniatele toetumine, sealt said tehased Toorainet, Hirm Sksmaa ees. -Maksude tõstmine viis riiki edasi, Vananenud Tehnika tõttu rolli langus maailmamajanduses. Prantsusmaa Demok. Vabariik -Kiriku roll riigi ning haridussüsteemist kaob - Rivaalitsemine GB lõppes, Liit Venemaaga Sksmaa vastu, Sõda Preisiga (kaotab), Lootsid Tagasi saada Elsas ning Lotringi piirkonda. Sksmaa Monarhia -Saksa sotsiaal demokraatlik partei -Kooniaal poliitika, hirm GB laevastiku ees. -Sidus end maailmakaubandus ning maailma- Rahandus süsteemiga. USA - Vabariik -Ametiühingud(maailma tööstus töölised) -Sekkuti maailma poliitikasse (Suur edu) -Kiire areng, Suur eksport, orjuse kaotamine, Sisserännet ei piirata. Venemaa Absoluutne monarhia -Siseriikligud pinged, Revolutsioonid (maha) -Suur lüüasaamine, Üritati Balkanit aidata Austria-Ungari vastu. -Kiiresti arenev riik I ms põhjused. Kõik olid Serbia vast
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · Sisepoliitikas suurim probleem Iirimaa küs
Kordamine. Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul. 1. Kuidas toimus Saksamaa ühendamine? 2. Milline oli Saksamaa ühendamise tähtsus? 3. Saksamaa oli liitriik. Mida see tähendas? 4. Kuidas toimus Saksa liitriigi valitsemine? 5. Võrdle Saksamaa välispoliitikat Wilhelm I ja Wilhelm II ajal. 6. Miks puhkes 1870.a Prantsusmaa ja Saksamaa vahel sõda? Milline oli sõja tulemus prantslastele ja milline sakslastele? 7. Miks puhkesid 1871. Pariisis rahutused? Nimeta kaks põhjust. Kuidas rahutused lõppesid? 8. Kuidas toimus Prantsusmaa valitsemine? 9. Milliseid ümberkorraldusi tegi 1870. aastatel võimule saanud Vabariiklik Partei? 10. Miks halvenes Prantsusmaa majanduslik olukord vaadeldaval perioodil? 11. Millised olid Prantsusmaa välispoliitilised eesmärgid 19. saj. lõpul ja 20. saj algul? Kuidas neid ellu viidi? 12. Millised parteid olid Inglismaal? 13. 19. saj. keskpaigaks oli Inglismaa muutunud juhtivaks tööstusriigiks maailmas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
