imeliselt tähtis ka Saksamaale ja Euroopale. Aga kõigepealt, ma alustaksin hoopis sellest, kas keegi on seda väravat päriselus näinud? Ei ole, no see on okei, mina ka ei ole // Tore! Kuidas tundus, kas oli võimas tunne ka? Seda väravat ma näinud ei ole, kuid mulle tundub, et oleksin justkui seal käinud, sest pildid ja erinevad raamatud ja netileheküljed on mulle andnud imeliselt hästi edasi Brandenburgi ilu ja valu. (pilt!) Näitaksin igaksjuhuks teile ka Saksamaa kaarti, et saaksite aru, kus üldse Brandenburg asub. (pilt!) BASIC: Brandenburgi värav asub Ida-Saksamaal Lääne-Berliinis Pariisi väljakul. Brandenburgi värav on neoklassikalises stiilis ning eelnevalt on see olnud Ida- ja Lääne-Berliini piiriks. (pilt!) Algselt nähti seda väravat kui kummalist Saksamaa ja Euroopa ajalugu, kuid nüüdseks sümboliseerib see Euroopa ühtsust ja rahu. Brandenburgi värav on ainus tänaseni säilinud sissepääs, mis teeb selle üsnagi eriliseks
Ühelt poolt pakkus uus ajastu kiire rikastumise võimalust, kuid samas võis rikkuse kogunud kaupmees kaotada lühikese ajaga kogu oma vara ning lõpetada täielikus vaesuses. Varakapitalism nõudis kaupmeestelt investeerimis- ja riskeerimisvalmiduse, paindlikust ning raamatupidamisoskust. Kaubanduse tuludest rahastati ka teisi majandusharusid. Juba 16. sajandil tõusid esile kaupmeeste perekonnad, kes koondasid enda kätte nii kaubanduse, panganduse kui ka töönduse. Saksamaa kaupmehed Jakob Fugger (14591525) ja tema vennapoeg Anton Fugger (14931560) haarasid enda kätte kogu Saksamaa vürtsikaubanduse. Toetanud oma rahadega Karl V keisriks valimist, sai Jakob Fugger vastutasuks ainuõiguse kaubelda elavhõbedaga. Firenzest pärit Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Medicid laenasid raha Inglise ja Prantsuse kuningatele. Kaks Medicite perekonna liiget tõusid paavstitroonile. Vastutasuks
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
5 · jne. 3. poliitilised eeldused: · 1905., a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud, · tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi, Esimene maailmasõda 1914-1918: Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvumise realiseerimiseks Sündmused ja isikud · I ms 1916 oli Vene majandus kokku varisenud - kriis igas eluvaldkonnas: majanduskriis, skandaalid rinde halva varustamise pärast, nälg tagalas, meeleavalduste kasv, rahulolematus juhtkonnaga ja eriti tsaariperekonnaga. · Veebruarirevolutsioon AV määras Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska. Autonoomianõue - 30
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hiljem leiti veel vanem asu
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivimaal kuni aastani 1378. Mõõgavend
Rüütliordud – sündisid 12. saj, pidasid sõda ristirahva kaitseks, vaimulik on kõrgemal kui ilmalik sündisid Palestiinas. 800 – Karl Suure kroonimine, paavstil on õigus keisrit ka mitte - Templirüütlid kroonida (investituuritüli, kujuneb välja 11./12. saj – kes nimetab - Johanniidid Saksamaa piiskopi?) - Saksa ordu Kiriklik ja ilmalik võimusuhetes – kumb ikkagi domineerib? Kirik Nunnaordud - sinna koondusid nt naised, keda ei saa mehele panna, suudab end keskaja lõpu poole ilmaliku valitseja kõrval maksma kuid kellele tagatakse seisusekohane elu. panna Kolmandad ordud (tertsiaarid) Vaimulikud pühitsused (ja ametid)
Kõik kommentaarid