Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused (0)

1 Hindamata
Punktid
Saksa keisririik ja poliitilised õpetused #1 Saksa keisririik ja poliitilised õpetused #2 Saksa keisririik ja poliitilised õpetused #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Robinzah Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism ­ 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus ­ 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism ­ 17. Sajand

Ajalugu
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid ­ puuduvad poliitilised õigused ­ hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830 *Inglismaa: Edward VI (1547-1553) Mary Tudor (1553-1558) Katoliikluse taastamine Elisabeth I (1558 ­ 1603) ­ võitles katoliiklaste kui kalvinistide vast samas ka puritaanid ja hugenotid Mary Stuart hukati 1587 Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas

Ajalugu
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Kuna Bütsansi riigis keisrit sel hetkel ei olnud, siis ... aastal kroonis Leo III Karl Suure keisriks, kes võttis endale Keiser Augustuse nime ning lõi pretsedendi keskaegsele keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et taastada Rooma keisririik, tahtis Karl Suur taastada ka Rooma kultuuri. Et soodustada benediktiini kloostrite arengut kutsus ta riiki eelkõige Britannia munkasid, kellest kuulsaim oli Alcuin. Temaga algas Karolingide renessanss mis kestis 9´da sajandini 1 843a Verduni leppega jagati riik 3ks: Ida-, Lääne- ja Kesk-Frangiriigiks. Keisri võim hääbus.

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

Alles 18. saj. jõudis kartul inimese toidulauale, pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädadele. Seevastu tubakat peeti arstirohuks ja sealjuures just kopsuhaiguste vastu. Negatiivsetest tagajärgedest tuleb nimetada mitme uue haiguse sissetoomist, millest kurikuulsaimaks sai varauusajal ravimatu süüfilis. Prantsusmaal tunti seda naapoli haigusena, Saksamaal prantsuse haigusena, Poolas nimetati süüfilist saksa haiguseks ja Venemaal poola haiguseks. 3. USUPUHASTUS. UUENDUSLIIKUMINE KATOLIKU KIRIKUS Varauusaegse Euroopa kujunemist on mõjutanud kaks vastandlikku kuid samas omavahel läbipõimunud protsessi: konfessionaliseerumine ja sekulariseerumine. Kuigi enamasti peetakse domineerivamaks pooleks ühiskonna sekulariseerumist, purustas just usupuhastus (reformatsioon) Euroopa keskaegse ühiskonnakorralduse, avades ukse uude ajastusse. Usupuhastus

Ajalugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

muuta, tahtsid kehtestada maavalduse suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikel ülejäänu andma maata kodanikele, senaatorite vastuseis; Gracchused lasksid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid vastavad seadused rahvakoosoleku toel, senati vastuseis siiski, mõlemad hukkusid sisesegadustes, reform jäi pooleli, laostumine jätkus, vabade talupoegade sõjaväe lõpp 17.Rooma: Rooma vabariigi langus ja varane keisririik Vabariigi languse põhjused ­ kord vastas linnriigi valitsemisele; 2 eeldust: · kodanikud pidid saama osa võtta riigiasjade otsustamisest ­ rahvakoosoleku või senati tööst ­ elupaik Roomas või lähedal · kodanikud pidid suutma riiki kaitsta, pidid olema sõjaväes Tingimused ei olnud täidetud ­ kodanikud koloonias, liitlased kaitsesid riiki, rahvakoosolek koones proletaaridest, kes kaasa aidata ei suutnud, riik pidi nende eest hoopis hoolt kandma, neile jagati tasuta

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

valdused Itaalias. Pandi paika Sveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta igavesti neutraalseks riigiks. Jagati ümber territooriumeid, millega püüti tagada suurriikide omavaheline tasakaal. Otsiti lahendust ka killustunud Saksamma küsimusele. Teistele kuningatele anti Viini kongressil nende tiitlid tagasi, kuid Austria keisrile mitte ning Saksa riigikesi ei taastatud. Selle asemel moodustati Saksa Liit, mis kooses 41 liikmesriigist. 3) Kuidas loodeti Euroopas edasipidi rahu tagada? Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa, kes peavad konfliktide korral kokku saama ning ühise lahenduse otsima. Mõne aasta pärast kaasati viienda suurriigina Prantsusmaa. Esialgu andis selline kongressispsteem päris häid tulemusi. Järgmisel neljakümnel aastal toimus Euroopas vaid väiksemaid sõjalisi konflikte.

Ajalugu
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

alusel. Sama oli ka Itaalias. 19saj Saksamaa rahvusaate mõjul hakkavad ka teised riigid rahvuslikult ärkama ­ Rahvuslik ärkamisaeg, seejärel keeleideoloogia ja alles siis rahvusriik. Ühinenud Saksamaa, Itaalia ja ka Eesti jne (kõik 20saj Ida- Euroopa riigid) esindavad rahvusriikide teist, nn hilinenud lainet. See on ka üheks põhjuseks et Lääne ja Ida Euroopa vahest üksteist nii hästi ei mõista. Ühinenud Saksamaa Keisririik (1871-1914) Ajaloopärand: konfessionaalne ja riiklik killustatus. Ca 60% protestandid ja lõunapoolsetel aladel oli katoliku kirik. Lisaks usulisele oli seal ka riiklik killustatus. Tsentraliseeritud Saksamaa on reaalselt olnud vaid Natsi Saksamaa ajal. 19saj avastati sakslasi ühendav tegur ­ saksakeel. Pärast seda avastust tekkiski idee, et kõik Saksa alad peaks moodustama ühise Saksa riigi. See, et Saksamaal on tugev keeleline, kultuuriline aluspõhi võib rääkida tugevast

Ajalugu
thumbnail
20
doc

10. klassi ajaloo III kursus

partei kaotab, astub kogu valitsus tagasi. 4 5 03.03.08 Kolooniad Põhja-Ameerikas Ameerikasse väljarändamise põhjused: 1. Usuline tagakiusamine (puritaanid, hugenotid, katoliiklased) 2. Majanduslikud ­ maast ilmajäänud, said maad; tööstuslikud pöörded, osa käsitöölisi jäi tööst ilma (enamasti kehtis Inglismaal) 3. Poliitilised põhjused ­ võimuvõitluses allajäänud 4. Riigivõimu poolt väljasaadetud ­ kriminaalid 5. Uudishimu, seiklusjanu Põhja-Ameerikasse tekkis Atlandi ookeani rannikule tekkis 13 Inglise koloonialt. Lisaks neile oli veel Prantsuse kolooniad, need asusid veel rohkem põhjas ja läänes. Aastaks 1775 elas 13. koloonias kokku

Ajalugu



Lisainfo

Kontrolltööks ettevalmistus teemal Saksa keisririik ja poliitilised õpetused.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun