Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism 17. Sajand
valdused Itaalias. Pandi paika Sveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta igavesti neutraalseks riigiks. Jagati ümber territooriumeid, millega püüti tagada suurriikide omavaheline tasakaal. Otsiti lahendust ka killustunud Saksamma küsimusele. Teistele kuningatele anti Viini kongressil nende tiitlid tagasi, kuid Austria keisrile mitte ning Saksa riigikesi ei taastatud. Selle asemel moodustati Saksa Liit, mis kooses 41 liikmesriigist. 3) Kuidas loodeti Euroopas edasipidi rahu tagada? Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa, kes peavad konfliktide korral kokku saama ning ühise lahenduse otsima. Mõne aasta pärast kaasati viienda suurriigina Prantsusmaa. Esialgu andis selline kongressispsteem päris häid tulemusi. Järgmisel neljakümnel aastal toimus Euroopas vaid väiksemaid sõjalisi konflikte.
Saksamaa keisririik konspekt 1. Joonista ajajoon Saksamaa territooriumil olnud liitude kohta 19. sajandil. Dateeri! 2. Mida tähendab tsensuur? Too 2 näidet 19. sajandi Saksa aladelt? Tsensuur on totalitaarriikides ametivõimude poolt teostatav järelevalve raamatute ja ajalehtede üle, et takistada mingisuguste andmete/ideede levikut. Ükski väljaanne ei või trükki minna enne, kui vastavad ametnikud ehk tsensorid pole seda läbi lugenud ja sobimatuid kohti kõrvaldanud. Saksa aladel kehtestati 19. sajandi jooksul kaks korda tsensuur: 1. Saksa rahvusliku liikumise juures tekkisid erinevad üliõpilaskorporatsioonid, sest just
Saksa keisririigi sünd Preisimaa esiletõus: Kui 19. sajandi esimesel poolel hakati rääkima saksa rahvusriigist, tõusis päevakorrale piiride küsimus. 1848. aasta Rahvuskogul vaieldi selle üle, kas loodava Saksa riigi aluseks peaks olema Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Pärast 1848. aasta revolutsiooni allasurumist taastati Saksa Liit revolutsioonilisel kujul. Preisimaa oli saavutanud majandusliku edu osava tollipolootikaga. 1833. aastal oli ta sõlminud tollilepingud suurema osa Saksa riikidega ning rajati Saksa tolliliit. Ühtne majandusruum kiirendas oluliselt tööstuse arengut ja raudteede ehitust. 1849. aastal võttis preisimaa eesmärgiks ühendada Saksa riigikesed Preisi valitsuse alla. Austriale see ei meeldinud ja ka Prantsusmaa ja Venemaa olid vastu. Preisimaa uus tõus sai alguse 1860
jaguneb Austria kesririigiks ja Osmanite impeeriumiks (1815); Inglise kuningriigist (1648) saab Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik. c. Poliitiline kaart: Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik – Šotimaa ühines 1707 Inglismaaga ühise valitseja tõttu (James I/James VI). Oli personaalunioon kus valitseja on sama, kuid riigipiirid ja seadused jäävad erialdi seisvaks.* Liitis 1801 Uniooni Akt Suurbritannia kuningriigi ja Iirimaa kuningriigi. Saksa-Rooma keisririik – Rootsi kuningiik, Vene keisririik – Eestimaa ja Liivimaa, mis olid algselt Rootsi võimu all, langesid ajavahemikus 1700-1721 Vene võimu alla. See toimus Põhjasõja tõttu. Sõda lõppes Rootsi kaotusega. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, Venemaa sai suuriigiks. 2. Poliitilised mõttevoolud: konservatism ja liberalism. Konservatism – ollakse vastu reformidele. Suhtutakse äkkilistesse uuendustesse negatiivselt. Ei reformitaks, vaid vaadataks puudustele ettevaatlikusega
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised"
ning kõik vastase suurtükid langesid Rootsi kätte. Juba 1701. aasta suvel vabastati Riia Saksi vägede piiramisrõngast ning sõda jätkus Poola valdustes. 27. augustil 1706 tungis Rootsi armee Saksimaale. Saksimaa kuurvürstiriik vallutati joon-joonelt ning igasugune vastupanu lämmatati eos. Karl XII lubas saksimaalastele, et kui okupatsioonivõimude korraldusi järgitakse, siis ei toimu mingeid õiguste rikkumisi ega repressioone. Saksimaa sõjavägi taandus Saksa Rahva Püha Rooma Riiki Austriasse, kus see interneriti. Saksimaa sõjave juures olnud vene jalaväepolgud aga taganesid läbi Brandenburgimaa Poolasse. August pakkus Karlile läbirääkimisi. 24. septembril 1706 allkirjastati Altranstädti rahuleping, loobudes Poola troonist. Saksimaa salanõukogu andis Altranstädt´i separaatrahu kohaselt Johann Reinhold von Patkuli üle rootslastele, kes Rootsi sõjaväekohtu poolt riigireetmise eest hukati kuid Rootsi väed lahkusid Saksimaalt alles 1707
- Lääne-Euroopa eripära eliidi vahetumisel --> keskklassi tugevnemine (% -osa suureneb <-- vajadus võimu juures olla esindatud) o Kogukondadevaheline vastuolu (rahvad, keeled, religioonid), o Vabaduse-temaatika o Peale religiooniajastu lõppu ideoloogiate suur tähendus; ilmaliku ja kiriku võim pole enam samad; selge ilmaliku võimu ülekaal (poliitiline võitlus uuel tasandi; "-ism"-de tähendus), Ressursiteooria o Ressursiteooria: kõik poliitilised ideoloogiad tekivad ühiskonna kasutuses olevatest ressurssidest, nende piiratusest ja soovist neid juurde hankida, o Ressursid: materiaalsed, rahalised, inimesed, oskused-teadmised, geograafiline asend ja ruum. Vasak- ja parempoolsus o Muutunud laialt kasutatavaks terminiks; koondab endasse mitmeid tähendusi; rakendus eri kontekstides- poliitikas o Klassikaline sünnilugu Prantsuse generalstaadid 1789: Kuningas Louis XVI kutsub kokku
Kõik kommentaarid