50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jannu13
Õppematerjali autor
A, O, on saavad kesk- ja ülivõrdes UMLAUT’i (täpid) A – Ä, O – Ö. U – Ü MIT UMLAUT A) Lang – länger – am längsten Alt, arm, kalt, krank, lang, scwach, schwarz, stark, warm U) Kurz – kürzer – am kürzesten Gesund, jung, O) Gro(ss) – grö(ss)er – am grö(ss)ten Hoch OHNE UMLAUT (ilma täppideta) 1) Kui on täishääliku ühend AU nt. Faul – fauler – am faulsten 2) Sõnad lõppudega -EL, -ER, -EN, -BAR, -SAM, -HAFT, -IG, -LICH, -E Dunkel – dunkler – am dunkelsten Schuldig(süüdi), offen, glücklich, langsam, wenig 3) Ühesilbilised ERANDID – brav(julge), bunt(värviline), froh, falsch, hach, klar, krapp(napp), satt (täis – kõhu kohta), schlank, stolz, toll, voll, wahr MIT oder OHNE UMLAUT Gesund, glatt(libe, sirge), nass(märg) Ebareeglipärased Gro(ss) – grö(ss)er – am grö(ss)ten Nah – näher – am nächsten
kuna scott leidis palju järgijaid, sai ajalooromaanist XiX sajandi võtmežanr (moretti 1998: 38). kuid sugugi mitte kõik ajalooromaani arenguharud XiX sajandi Euroopas ei kandnud edasi scotti uuendusi. Eesti kirjanduslugu ei pea XiX sajandi ajaloolise proosa peamisteks ees- kujudeks mitte niivõrd scotti, kelle „Quentin durward” tõlgiti esimesena ees- ti keelde alles 1888. aastal, kuivõrd saksa kirjanduse madalamaid registreid, vähemal määral ka baltisaksa ja vene kirjandust, kus scotti uudne ajakäsit- lus ja vahepealne tegelane sageli puuduvad. siiski ei tohi unustada, et XiX sajandi kirjamehed olid hariduse saanud sageli võõrkeeles ja olid ka muidu rahvusvahelised mehed, kes olid töö otsinguil sageli palju rännanud. näiteks Bornhöhe oli hariduse saanud saksa keeles ja rändas juba enne „tasuja”
Guermandi (Emilia Romagna Piirkondlik Kultuuriamet, Itaalia); Cary Karp (Euroopa Muuseumivõrgu Infokeskus, Rootsi); Emmanouil Karatzas (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Sofia Karagiorgoudi (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Oleg Missikoff (Luissi Ülikool, Itaalia); Maurizio Vittoria (Veneetsia Püha Markuse Raamatukogu, Itaalia); Andrea Vituzzi (Luissi Ülikool, Itaalia). Inglise keele toimetajad: Tanya Pacsoo, Ciaran Clissmann Võrguversioon Maria Teresa Natale, Andrea Tempera © 2003 Minerva Project http://www.minervaeurope.org/publications/qualitycriteria1_2draft.htm Tänusõnad Eriti tänatakse järgmisi isikuid nende abistava panuse eest: Jean-Claude Blommaert (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Petra Boekstal (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Josè Borbinha (Portugali Rahvusraamatukogu); Stéphane
ning kujundavat tegevust kogukonna asjade kasutamisel. Nagu nähtub definitsioonist, on see küllaltki kohmakas ja raskesti arusaadav. Paljud positiivsed halduse materiaalsed määratlused kannatavad nimetatud puuduste all. Peale selle ei ole nendes suudetud edasi 6 anda halduse sisu kõiki iseloomulikke aspekte, seetõttu on haldusõigusteaduses aktsepteeritud seisukoht, mille järgi ei ole haldust kui väga keerulist nähtust võimalik üheselt ning ammendavalt defineerida. Saksa õigusteadlase E. Forsthoffi arvates võib haldust suuremal või vähemal määral üksnes kirjeldada. §2. Avaliku halduse tunnused Vaatamata sellele, et halduse määratlemine materiaalses mõttes on problemaatiline, võib halduse olemust iseloomustada tema tunnuste abil. Õigusalases kirjanduses tuuakse üldreeglina ära järgmised avaliku halduse tunnused: 1) haldus on sotsiaalselt kujundav/korraldav tegevus, tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu
ning kujundavat tegevust kogukonna asjade kasutamisel. Nagu nähtub definitsioonist, on see küllaltki kohmakas ja raskesti arusaadav. Paljud positiivsed halduse materiaalsed määratlused kannatavad nimetatud puuduste all. Peale selle ei ole nendes suudetud edasi 6 anda halduse sisu kõiki iseloomulikke aspekte, seetõttu on haldusõigusteaduses aktsepteeritud seisukoht, mille järgi ei ole haldust kui väga keerulist nähtust võimalik üheselt ning ammendavalt defineerida. Saksa õigusteadlase E. Forsthoffi arvates võib haldust suuremal või vähemal määral üksnes kirjeldada. §2. Avaliku halduse tunnused Vaatamata sellele, et halduse määratlemine materiaalses mõttes on problemaatiline, võib halduse olemust iseloomustada tema tunnuste abil. Õigusalases kirjanduses tuuakse üldreeglina ära järgmised avaliku halduse tunnused: 1) haldus on sotsiaalselt kujundav/korraldav tegevus, tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu
ning kujundavat tegevust kogukonna asjade kasutamisel. Nagu nähtub definitsioonist, on see küllaltki kohmakas ja raskesti arusaadav. Paljud positiivsed halduse materiaalsed määratlused kannatavad nimetatud puuduste all. Peale selle ei ole nendes suudetud edasi 6 anda halduse sisu kõiki iseloomulikke aspekte, seetõttu on haldusõigusteaduses aktsepteeritud seisukoht, mille järgi ei ole haldust kui väga keerulist nähtust võimalik üheselt ning ammendavalt defineerida. Saksa õigusteadlase E. Forsthoffi arvates võib haldust suuremal või vähemal määral üksnes kirjeldada. §2. Avaliku halduse tunnused Vaatamata sellele, et halduse määratlemine materiaalses mõttes on problemaatiline, võib halduse olemust iseloomustada tema tunnuste abil. Õigusalases kirjanduses tuuakse üldreeglina ära järgmised avaliku halduse tunnused: 1) haldus on sotsiaalselt kujundav/korraldav tegevus, tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu
Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917 vana kalendri järgi teoreetiline murrang veebruar 1918 23.02 Iseseisvusmanifesti I avalik ettelugemine. Tegelik võim hakkas Saksa sõjaväelastele kuuluma Nov 1918 Saksa okupatsiooni lõpp, Eesti riikluse tegelik, faktiline rajamine kuni 1920. aastani. Tartu rahu lõpetas Vabadussõja. 15.06.1920 põhiseaduse vastuvõtmine, kinnistunud omariikluse alguspunkt Eesti riigi avalik tunnustamine Juba väljakujunenud riikluse jätkuv areng. 12.03.1934 riigipööre 1934-39 Kaitseseisukorra reziimi aastad, autoritaarsed aastad. Demokraatial autoriseerumisele üleminek Suure kriisi aastad 1930. aastate algus,
Tsensuur trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll Utoopia - teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More'i teose järgi) Välismaalane välisriigi kodanik RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid