Saksa Renessanss (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

KUNSTIAJALUGU
17.Saksa renessanss .
Saksa kunst 15.-16. Sajandil

15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika .
Kõige olulisem uuendus – trükigraafika levimine
Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa, peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi.
Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraaži ehisraamistikku või ornamenti.
15. Saj algul leiutati Saksamaal sügavtrükitehnika vasegravüür , mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist.
15. Saj graafika oli usuline, õpetliku sisuga
Madalmaade realistlik kunst hakkas saksa kunsti mõjutama alles 15 saj II poolel
MARTIN SCHONGAUER – arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks, oli tuttav madalmaade kunstnike loominguga. Maalis rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakulugusid, on trükkinud ka olustikupilte. („Madonna murumättal“)
16. Saj algus Saksamaal on tormiliste ühiskonnasündmuste aeg( reformatsioon e usupuhastus, talurahvasõda), kunstis erakorralise õitsengu aeg.
Kunstnikud ühendasid hilisgootika Madalmaade ja itaalia kunsti saavutustega. Neid ei huvitanud ilu, vaid inimeste kordumatu omapära ja tundeelu .
MATTHIAS GRÜNEWALD – hilisgootika ja renessanssi piirimail tegutsev kunstnik. Peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu. Keskaegne meeleolu, kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja naturalismiga. On esitatud Jeesus Kristuse inimlik ja jumalik loomus. Vasakpoolsed ahastavad figuurid – Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena – leinavad Jeesust kui inimest, paremal aga seisab rahulikult Ristija Johannes ,viidates Kristusele kui lunastajale. Altari välimiste tiibadepaari avamisel ilmuvad nähtavale pildid , mille rõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad väliskülje karmidele värvidele. Neil piltidel kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. Eriti imetlusväärsete vikerkaarevärvidega on maalitud taevasse tõusev Kristus.
ALBRECHT DÜRER – kõrgrenessansi kunstnik. Oli mitmekülgne kunstnik, graafikatehnikate võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja. Ühendas Itaalia ja Madalmaade kunsti saksalike traditsioonidega. Pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega . Ilu reegleid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone püüdis ta tuletada oma kaasaegsete inimeste mõõtmisest. Dürer täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Suure leviku saavutasid tema puulõikesarjad , mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Tema kunsti võluks on fantaasiaküllus, tunded, inimtüüpide valik. Maalis palju portreesid, tahvelmaale, loomingus oluline koht autoportreedel. („Rüütel, surm ja kurat“ , „ Paradiisist väljaajamine“ , „Püha Hieronymus “ , „ Melanhoolia “ )
LUCAS CRANACH vanem- töötas maalijana ja graafikuna Saksi kuurvürsti õukonnas. Maalis usulisi pilte ja portreesid, maalis ka antiikmütoloogia teemadel , kuid lähtus kaasaegsest olustikust. Teosed väikeseformaadilised, erootilised . („ Veenus ja Cupido “)
HANS HOLBEIN noorem – saksa portretist. Detailitäpne, objektiivne, suure üldistusjõuga ilmalikud portreed. Maalis näiteks Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

monicaei Õppematerjali autor

17.Saksa renessanss.
Saksa kunst 15.-16. Sajandil

trükigraafika puulõige vasegravüür grünewald dürer cranach

Sarnased õppematerjalid

docx

Saksa kunst 15. - 16. sajandil

Saksa kunst 15. 16. sajandil Trükigraafika levimine o Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa ja peale tekstide hakati trükkima ka pilte. o Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos nn. plokkraamatud. o Vanim trükitehnika oli puulõige puuklotsi sisse lõigatud kujundid. o L-Saksamaal leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür. See võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Vask ei säilinud kaua. Martin Schongauer [soongauer] o Arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. o Madonna murumättal. Vasegravüür. o Peale Madonnade on trükkinud ka olustikupilte. Matthias Grünewald [Grüünevald] o Tema peateoseks on maalingid Isenheimi kloostri kahe tiivapaariga altaril. See asub Colmaris Prantsusmaal. o Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatu

Kunstiajalugu

doc

Saksa kunst 15.-16. sajandil

Saksa kunst 15.-16. sajandil · kõige olulisem uuendus oli trükigraafika levimine raamatutesse pildid · vanim tehnika puulõige meenutavad tasapinnalist vitraazi lihtsad, tugevad, nurgelised jooned · leiutati sügavtrükitehnika vasegravüür peenemad jooned ja varjundirikkam MARTIN SCHONGAUER · arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · trükkinud rahulikke madonnasid, fantastilisi pühakuid ja ka olustikupilte MATTHIAS GRÜNEWALD · peateos on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril · sünge tühi maastik · tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud · sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk · meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga · selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · altari välimise tiibadepaaril on pidulikud, rõõmsama

Kunstiajalugu

docx

SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND

SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND S aksa renessanss kestis 15. saj. kuni 16. sajandini. Saksamaa kuulus Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririiki. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED Trükigraafika levimine. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Trükikunsti leiutamine selleks lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15. saj Saksamaal. Johann Gutenberg võttis kasutusele trükipressi ja liikuvad tähed. Vasegravüür vanim sügavtrükitehnika, 15. saj. algul Lõuna-Saksamaal. Võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist.

Kunstiajalugu

doc

Jaan Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu" peatükid 13-17

Suletid tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu. Keskaegne meeleolu, tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja naturalismiga, mis on eriti vapustav Ristilöödu keha kujutises. Altari välimisel tiibadepaaril kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. 1Mille väljendamine oli selles teoses peamise tähtsusega? Nähtava maailma väljendamine 1Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks? Albert Dürer 1Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema tähtsamaid graafikateoseid. Graafikatehnikate võimaluste avardaja ja nende uskumatult virtuoosil kasutaja. Tähtsaimateks teosteks on puulõikesarjad. 1Kust pärit mõjutused ühendas ta oma loomingus?' Itaalia ja Madalmaade kunsti mõjud saksalike traditsioonidega. 1Kes oli suurim saksa portreist? Hans Holbein noorem

Kunstiajalugu

pdf

Saksa kunst 15.saj

Hilisgootika ja renessansi piirile. 6. Kirjelda Grünewaldi peateost. Maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril sünge tühi maastik ja tumeda taeva taustal ristilöödu, keskaegne meeleolu, aga tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisusega ja naturalismiga. 7. Mille väljendamine oli sellest teoses peamise tähtsusega? Jeesus Kristuse inimlikkuse ja jumaliku loomuse väljendamine. 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks? Albrecht Dürer 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema tähtsamad graafikateoseid. Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: ,,Melanhoolia","Rüütel, surm ja kurat" 10. Kust pärit mõjutused ühendas ta oma loomingus? Ühendas Madalmaade ja Itaalia stiili saksalikuga. 11. Kes oli suurim saksa portretist? Hans Holbein noorem 12

Kunst

docx

Kunstiajalugu - renessanss

13. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest renessansikunstnikuks? kunstist Itaalias? Albrecht Dürer Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, tähtsamad graafikateoseid.

Kunstiajalugu

docx

Kordamisküsimused

Kordamisküsimused 1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgu ülespoole. Ku

Kunstiajalugu

doc

Renessans-Barokk

antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus, ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt)

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid