Saksa Liitvabariik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Referaat Saksamaa

käsitleda. Minu uurimustöö esimene peatükk räägib Saksamaa rahvastikust ning tutvustab lühidalt poliitilist süsteemi. Teises peatükis tuleb juttu loodusest, Saksamaa maastikust ning sealsetest loomadest ja taimedest. Kolmas peatükk räägib Saksamaa majandusest, tööstusest ja põllumajandusest. 4 1. TÄNANE SAKSAMAA Riigikord: parlamentaarne demokraatia Haldusjaotus: 16 liidumaast koosnev liitvabariik Pindala: 356 973, 54 km² Suuremad linnad: Berliin (pealinn) - 3,472 miljonit elanikku Hamburg - 1,702 miljonit elanikku München - 1,256 miljonit elanikku Valitsusjuht: liidukantsler Angela Merkel Riigipea: liidupresident Horst Köhler Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland ning Belgia Rahaühik: euro (15,64 EEK) Riigikeel: saksa keel Rahvuspüha: 3.oktoober (Saksamaa ühtsuse päev)

Saksa keel

16

doc

Saksamaa 1945-2009

See pidi tagama Saksamaa rahumeelsuse. Entnazifizierung und die Nürnberger Prozesse Sõjas jäid süüdi sakslased, täpsemalt siis natsionaalsotsialistid. Teisi sõjakuritegusid ei arutatud, olgugi, et NSV Liit (Katõni massimõrv, massivägistamised Ida-Preisimaal, Berlinis ja Budapestis3, poliitiliselt ohtlike inimeste hävitamine Ida-Preisimaal ja Poolas, linnade lauspommitamised, jne) ja USA (vangide ja tsivilistide tapmised Sitsiilias, Saksa ja selle liitlaste linnade lauspommitamised ning tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile) on oma tollase tegevuse eest hiljem palju kriitikat pälvinud. Vähemalt NSV Liidu kuriteod II maailmasõja ajal ei jää maha natside omadest. Hitler, Himmler, Goebbels, Bormann ja paljud teised olulised NSDAP liikmed olid surnud (Bormanni kohta seda külll ei teatud, ta mõisteti tagaselja surma). Kohtu alla läksid ja surma 1 Morgenthau oli pärit juudi perekonnast 2

Ajalugu

11

odt

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik-

20. sajandi euroopa ajalugu

28

docx

Riikide kokkuvõte

toodangust). Seda toetab ka Kolme Kuristiku hüdroelektrijaama odav energia. Toormevaru võimaldab toota alumiiniumit, volframi, tsinki, hõbedat, kulda, vismutit, niklit. Põllumajandus põhineb väikemajanditele ja on koondunud Suurele Hiina tasandikule. Kasvatatakse riisi, bataati, maisi, nisu, puu- ja köögivilju ta on ka maailma suurim liha- ja munatootja. SKT-st põllumajandus 13,1%, tööstus 46,2% ning teenindus 40,7% (2004). Saksamaa Saksamaa Liitvabariik asub Lääne-Euroopas Põhja- ja Läänemere ääres. Piir Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Luksemburgi, Prantsusmaa, Belgia ja Hollandiga. Pindala 357 027 km2 ja rahvaarv 82 509 300 inimest (2007), pealinn on 3,4 miljoni elanikuga Berliin. Saksamaa on jagatud 16 liidumaaks, riigikeeleks on saksa keel ja rahaühikuks euro. Saksamaa on parlamentaarne liitvabariik, mille riigipeaks on liidupresident, kelle valib 5 aastaks valimiskogu

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

32

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Tsensuur ­ trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll Utoopia - teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More'i teose järgi) Välismaalane ­ välisriigi kodanik RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees.

Ühiskond

54

doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine.

Ühiskonnaõpetus

62

doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus

78

docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j

Ühiskond

Kommentaarid (0)