50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
[email protected] Vorontsov
Õppematerjali autor
Sakala kõrgustik Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustik meenutab põhijooniselt kolmnurka, mille alus asub Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind
Sakala kõrgustik Sisukord 1. Paiknemine Eestis, geoloogiline ehitus ja pinnamood 2. Kliimaolud, veestik, muld ja taimkate 3. Vaatamisväärsused ja pildid 4. Kasutatud allikad Paiknemine ja kaardil Sakala kõrgustik on lõuna-eestis ja jääb Võrtsjärvest lääne poole.Kõrgustik on kolmnurkse kujuga. (Kaart on piltides) Geoloogiline ehitus Kolmnurkse kujuga Sakala kõrgustik on Pandiverest madalam ja palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa:
punkt. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate tasandike,madalike,nõgude ja orunditega. Need pinnavormid ja Põhja-eesti (Balti klint) ning Lääne-Eesti paekallas on reljeefi suurvormid. Millest koosneb Eesti pinnamood? Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad,millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Nende jalamid asuvad Eestis harilikult 75-100 m kõrgusel. Pandivere kõrgustik (kõrgeim koht Emumägi 166m) ja Sakala kõrgustik (Rutu mägi 146 m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Need on võrdlemisi madalad lubja.või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud,ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi 318m), Otepää kõrgustik (kuutse mägi 217m) ning Karula kõrgustik (rebasejärve Tornimägi 137m). Iseloomustavad künkad ja nõod.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni...........................
Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile. Virumaa kaardil enam sellist lollust pole. Mäe keskel on sõlm ja arvati, et see on vulkaan. Tartust Pärnu veeteed oleks palju lihtsam teha üle Parika järve Navestisse kui läbi Sakala kõrgustiku. Suure panuse andis ka see, et 1802 avati Tartu Ülikool. Tekkis infot ümbruse kohta. Õpetati küll geograafiat, kuid ei olnud geograafiainstitutsiooni. Pigem geofüüsika ja majandusgeograafia jne. Kuid palju üksikuurimusi ja algatusi. Eesti ala loodusgeograafiliselt ei käsitletud Friedrich Georg Wilhelm Struve. 1816-1819 Struve triangulatsioon, mis pani aluse Eesti kõrgussuhetele. Struve tegi oma esimese triangulatsiooni osa. Meridiaanimõõtmise tähis
PõhjaEesti paekallas ja LääneEesti paekalda lääneosa. 6. Erinevad pinnavormid. Kõrgustikud on ulatuslikum, ümbruseks kõrgem lauskmaa osa, kus leidub mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Jalamipiir Eestis 75100m. Eristatakse lamedaid lausikkõrgustikke (Pandivere), ürgoorgudega liigestatud lavakõrgustikke (Sakala), künklikke kõrgustikke (Haanja, Otepää, Karula). Tekkelt on Pandivere ja Sakala jäälahkmeala kulutuskõrgustikud, Haanja ja Otepää liustikukeelte vahel kujunevad kuhjelised saarkõrgustikud ning Karula mandrijää serva esine kuhjekõrgustik. Kulutuskõrgendikud Välimus sõltub aluspõhja kujust, kus kõrgemas punktid asuvad aluspinna kõrgemates kohtades. Väliskujult on tasased lavajad kõrgustikud. Kuhjelised kõrgustikud Väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist
nõod). KORGUSTIKUD on ulatuslikum, ümbrusest korgem lauskmaa osa, kus leidub mitmeid korgendikke, nogusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Korgustike jalamipiir paikneb Eestis 75-100 m korgusvahemikus. Eesti korgustikud on erineva suuruse, kuju, pinnamoe ja tekke- ning arengulooga. Pinnamoelt eristatakse: Lamedaid lausikkorgustikke (Pandivere); Ürgorgudega liigestatud lavakorgustikke (Sakala); Künklikke korgustikke (Haanja, Otepää, Karula). Tekkelt on Pandivere ja Sakala jäälahkmeala kulutuskorgustikud, Haanja ja Otepää liustikukeelte vahel kujunenud kuhjelised saarkorgustikud ning Karula mandrijää serva esine kuhjekorgustik. LAVAMAAD EHK PLATOOD on ümbrusest korgemad tasandikud, mida enamasti ääristab astang. Eesti alal eristatakse 3 erinevat lavamaad: Harju lavamaa Viru lavamaa Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa Lavamaa reljeef on enamasti tasane, kuid monikord loikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud,
Lisa 7. Kaitstavad loodusobjektid Otepää looduspargis ja selle ümber 25 Lisa 8. Maavarade asukohad Otepää kõrgustikul 26 Lisa 9. Otepää looduspark 27 Lisa 10. Johannes Uiga lemmikmotiivid 28 1 1. Loodusgeograafiline ülevaade 1.1 Asend Otepää kõrgustik on pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon, mis asub Kagu-Eestis (vt Lisa 1.). Kõrgustiku kogupindala on 1247 km2. Loode-, põhja- ja idapoolt piirab kõrgustikku Ugandi lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru-Hargla nõgu. Kõrgustiku kõrgeim koht on Kuutsemäe, mis asub 217 m kõrgusel merepinnast. Kuhjekõrgustiku ulatus põhjast lõunasse ja idast läände on ligikaudu 40 km. [1] Otepää kõrgustikku saab piki jalamit üsna hõlpsasti piiritleda ka ürgorgude järgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid