Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Saeõpetus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist küttesegu vajab mootor ?
 
Säutsu twitteris
Saeõpetus  
 
1. Bensiinimootorsae ehitus 

1.1. Mootori ehitus 
1.2. Mootori tööpõhimõte 
1.3. Gaasijaotusmehhanism 
 
2. Mootorsaagide toitesüsteem  
2.1. Küttesegu koostis 
2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 
2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 
2.4. Karburaatorite reguleerimine 
2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid  
 
3. Mootorsaagide süütesüsteem  
3.1. Magneetosüüde 
3.1. Elektronsüüde 
 
4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem  
4.1. Jahutussüsteem  ja selle hooldamine 
4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 
 
5. Saeaparaat ja selle hooldamine 
5.1. Jõuülekanne ja sidurid  
5.2. Saeketid ja nende teritamine 
5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 
5.4. Vedavad tähtrattad 
 
6. Saagide rikked , nende põhjused ja juhised remondiks 
6.1. Mootorsaagide hooldus  
 
7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 
7.1. Langetamine 
7.1. Laasimine 
7.2. Järkamine 
 
8. Langetamisel kasutatavad abi vahendid 
8.1. Langetuslabidad 
8.2. Langetuskiilud 
 
9. Ohutusnõuded mootorsaega töötamisel 
 
Töökaitsejuhend metsa- ja võsaraietöödel 
 
1. Üldnõuded  
1. 
Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud  töövõtted. 
Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.  
2. 
Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.  
3. 
Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada 
keelatud.  
4. 
Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on 
vähemalt 18 aastat vanad.  
5. 
Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbima vastavad 
kaitsepookimised.  
6. 
Kontrollida tööriistade olemasolu ja korrasolekut.  
7. 
Töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte 
töösisekorraeeskirju.  
8. 
Töötaja on kohustatud kandma normidega ettenähtud tööriietust ja kasutama 
isikukaitsevahendeid.  
9. 
Töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille 
ohutuid töövõtteid ta tunneb. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja 
poole selgituse saamiseks.  
10.   Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.  
11.  Märgates ohutuseeskirjade rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu 
lähedalolijaile, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutuse 
kindlustamiseks ning juhtunust teatama töölõigu juhatajale .  
12.  Kui töötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon  
ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi.  
13.  Töötajal peavad kaasas olema esmaabivahendid.  
14.  Töötaja peab läbima eelneva ja perioodilise arstliku kontrolli.  
15.  Alkoholijoobes töötamine ja tööajal alkoholi tarvitamine on keelatud.  
16.  Käesoleva juhendi nõuete mittetäitmises süüdi olevad isikud kannavad vastutust 
seadusega ettenähtud korras.  
 
2. Enne tööd
  
1. 
Igale lageraidele määratud raielangile tuleb enne raietööde algust koostada 
tehnoloogiline kaart, kus on  näidatud tööliste ohutud raie- ja kokkuveoviisid.  
2. 
Enne raide algust tuleb lageraidelank ette valmistada, koristada ohtlikud puud, 
raiuda sisse kokkuveoteed ja laoplatsid.  
3. 
Metsahooldus- ja vahekasutusraietel, põlendike ja tuulemurru ülestöötamisel 
teostatakse ettevalmistustööd raide käigus.  
4. 
Kuni 50 m kauguseni puude langetamise kohast on ohtlik tsoon, milline 
tähistatakse ohumärkidega. Märkide ümberpaigutamise eest vastutab 
metsalangetaja.  
5. 
Langetamise ohtlikku tsooni võib minna ainult langetaja loal. Kui ohtlikkus 
tsoonis viibib inimesi tuleb langetamine viivitamatult katkestada.  
6. 
Raielangile, kus toimub langetamine, suunduvad teed ja rajad märgistatakse 
samuti ohumärkidega 50 m kaugusel raielangi piirist .  
7. 
Töötaja peab raielangil kandma kaitsekiivrit ja vastavat eririietust. Eririietus peab 
omama demaskeerivat värvingut.  
8. 
Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama 
näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitsed ning töökindad peavad olema 
vibratsiooni vastased.  
9. 
Etüleeritud kütuste kasutamine bensiinimootorsaagidega töötamisel on keelatud.  
10.  Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetuslabidas, 
langetushark, pööramishaak, käsivints jm. 
 
  3. Töö ajal  
1. 
Langetuslabida või hüdrokiilu kasutamisel on lubatud langetada saega üksinda 
kuni 40 cm jämedusi puid. Puude langetamine üksinda, ilma abiliseta on 
keelatud üle 40 cm jämeduste puude korral.  
2. 
Keelatud on ilma abiliseta metsalangetus tuulemurdude ja põlendike 
ülestöötamisel, samuti 3 pallilise vastutuule korral.  
3. 
6 pallilise ja tugevama  tuulega , äikese ja paduvihma ajal ning tihedas udus 
(nähtavus alla 50 m see st., kui sellelt vahemaalt ei ole näha inimese siluetti) on 
kõik tööd raielangil keelatud.  
4. 
Enne puu langetamist tuleb töökoht ette valmistada, selleks eemaldada võsa ja 
lamapuit jm., teha 4...5 m pikkused rajad 45° nurga all taganemiseks.  
5. 
Langetatavale puule tehakse esmalt langetussuunas langetussälk. Sälgu sügavus 
peab olema sirgel puul mitte alla 1/4 tüüka jämedusest, kaldu kasvanud ja 
pehastanud puudel mitte alla 1/3 tüüka jämedusest. Pehkinud ja jalalkuivanud 
puude sälkamine peab toimuma ainult saega, eelnevalt kontrollides puu 
seismiskindlust ja vajaduse korral hargi või ridvaga eemaldama murdunud 
ladvad või oksad . Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega
ülemine pind peab moodustama alumise suhtes 25...35° nurga. Kahe paralleelse 
saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 
tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. " Skandinaavia " langetussälgu 
korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45° nurga all puu 
ristteljega.  
6. 
Langetamise läbilõige peab olema risti tüvele ja suunduma sälgu keskele 
(skandinaavia sälgu korral ülemise sälgu keskele). Õige langetus suuna 
tagamiseks peab jätma läbisaagimata nn. pideriba, mille laius on kuni 40 cm 
jämeduste puude korral 2 cm, 40-60 cm jämedusega puudel 3 cm, jämedamatel 
4cm. Keelatud on langetatavad puud täielikult läbi saagida.  
7. 
Kännust kokkukasvanud puid või üle 5° kaldega puid langetatakse loomuliku 
kalde suunas. Murdunud puud langetatakse murdele ristisuunas, kusjuures peab 
kontrollima eelnevalt murde tugevust.  
8. 
Keelatud on puude grupiviisiline langetamine, lõpuni läbisaagimata või rippesse 
jäänud puude lõpuni langetamata jätmine.  
9. 
Rippesse jäänud puid peab langetama traktori või vintsi abil, kusjuures 
tõmbetrossi pikkus peab olema vähemalt 35 m. Erandjuhtudel on lubatud 
rippesse jäänud puid langetada pöördehaagi, köie või hoobade abil.  
10.  Keelatud on mahasaagida seda puud, millele toetub rippesse jäänud puu, saagida 
notte rippuva puu tüükast, maha paisata rippuvat puud teise puu 
pealelangetamisega.  
11.  Keelatud on rippesse jäänud puu ohtlikus  läheduses teostada ükskõik milliseid 
töid vaatamata rippe püsivusele.  
12.  Okstelaasimine on lubatud langetajast mitte lähemal kui 50 m. Laasimine sae või 
kirvega toimub suunaga tüükast ladvani. Ei ole lubatud laasida seistes ise 
laasitaval tüvel, asetada jalgu kahele poole tüve, raiuda või saagida oksi 
milledele tüvi kindlalt toetub, laasida oksi kokkutõmmatud tüvede pakis või oksi, 
mis asuvad teiste tüvede või kändude vahel pinge all. Laasijate omavaheline 
kaugus peab olema vähemalt 5 m.  
13.  Töötajad, kes järkavad metsa otseselt raielangil, peavad olema varustatud 
korralike abivahenditega (hoovad, pöördehaagid, kiilud jm.). Üle 35° nõlvadel 
on järkamine keelatud. Juurtega heidetud puude järkamine ilma eelneva 
juurekamaka toestamiseta on keelatud. Tuuleheitepuude väljapööratud juure-
süsteem tuleb peale järkamist traktori või vintsi abil tagasi tõmmata.  
14.  Võsasaagidega võib langetada ainult kuni 8 cm jämedusi puid. Langetajad 
peavad töötama teineteisest vähemalt 30 m kaugusel. Keelatud on töötada 
võsasaagidel mittekorras või kinnitamata rihmkinnistega. 
 
  4. Avariiolukorras.  
1.  Töötaja peab oskama anda esmaabi.  
2.  Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi, vajadusel välja 
kutsuda kiirabi (telefon 112) või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast 
tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatanu või pealtnägija 
viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või tööandjale  
3.  Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu 
vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu 
vabastada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie , nöör, puitese) kasutades, 
ennast ohtu seadmata.  
4.  Kuni juhtunu uurijate kohalejõudmiseni tuleb õnnetuskohal säilitada juhtumi 
toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavaid ohtusid.  
5.  Tulekahju korral tuleb juhtunust kohe teatada päästeteenistusele (telefon 112), 
öeldes oma nime, sündmuskoha asukoha ja mis põleb. Kuni tuletõrje 
kohalejõudmiseni tagada inimeste ohutus ja asuda tule kustutamisele esmaste 
kustutusvahenditega (kustutid, vesi jms.). 
6.  Tulekahju või põlengu avastanud isik on kohustatud:  
•   rakendama abinõud inimeste ohutuse tagamiseks ning nende 
väljaviimiseks tulekahju kohalt;  
•  teatama tulekahjust viivitamatult objekti või linna tuletõrjele;  
•  asuma töökohas olevate kustutusvahenditega põlemiskollet kustutama ;  
•  rakendama abinõusid  tööjuhataja või mõne teise ametiisiku 
kutsumiseks tulekahju kohale.  
 
  5. Pärast tööd  
1.  Korrastada töökoht, kasutusel olnud tööriistad ja panna need neile ettenähtud 
kohtadesse .  
2.  Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse.  
3.  Kõigist töö ajal esinenud puudustest teatada töölõigu juhile.  
Bensiinimootorsaed 
 
Mootorsae ehitus 
Mootorsae tähtsamad osad 
 
Bensiinimootorsaed koosnevad kolmest põhisõlmest: mootorist, jõuülekandest ja 
saeaparaadist. Bensiinimootorsaagidel kasutatakse kahetaktilisi karburaatormootoreid, 
mis on paigaldatud sae raamile  või keresse. Jõuülekanne koosneb vedavast tähtrattast 
ja sidurist, mõnel saemargil on  ülekandes ka reduktor. Tööseadis on saeplaadil liikuv 
saekett. Saeketti ja saeplaati kokku nimetatakse saeaparaadiks. Saeaparaadi asemele 
saab osal mootorsaagidest panna mõne teise tööseadise ( puuri , vintsi jm), et kasutada 
mootorsaagi mitmesugustel teistel töödel. 
Abisõlmedest olulisemad on: 
1.  juhtkäepidemed, millega saab saagi hoida vajalikus tööasendis; 
2.   käiviti , mis on kas mootorsaega kokku ehitatud või äravõetav; 
3.  ohutusseadised, mis peavad kaitsma saemotoristi töövigastuste eest; 
4.   kere või raam koos bensiini- või õlipaagiga. 
Et mootor saaks töötada, peab tal olema väntmehhanism  ja gaasijaotusmehhanism 
ning 4 süsteemi: toite-, süüte- , jahutus- ja õlitussüsteem. 
 
Mootori ehitus ja tööpõhimõte 
 
Kolbmootoris muundab soojusenergia mehhaaniliseks tööks väntmehhanism, mis 
koosneb silindrist koos silindripeaga, kolvist koos kolvirõngastega, kepsust koos 
kepsulaagritega selle mõlemas otsas, väntvõllist koos hoorattaga ja siduriga ning 
karterist.   Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolest koosnevale karterile,  mis 
moodustab mootori aluse. Kolb  liigub silindris edasi-tagasi ja on ühendatud 
väntvõlliga liigenditel kepsu  kaudu. Mootori töö selgitamiseks oletame, et kolb asub 
silindri ülemises piirasendis ja kolvipealne ruum on täidetud kokkusurutud 
kütteseguga so bensiini-õlisegust ja õhust koosnev segu. Kui nüüd küttesegu süüdata, 
tekib põlemisel kõrge temperatuur ja põlemisgaas paisub , tekitades rõhu, mis surub  
kolvi silindris allapoole. Kolvi liikumine kandub kepsu kaudu väntvõllile ja see 
hakkab pöörlema. Nii muutub küttesegu põlemisel silindris vabanev energia 
mehhaaniliseks tööks. 
Kolb liigub silindris sirgjooneliselt edasi-tagasi. Piirseise, kus kolvi liikumissuund 
muutub, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat piirseisu väntvõllist 
nimetatakse ülemiseks surnud seisuks (ü.s.s.) ja lähimat piirseisu alumiseks surnud 
seisuks (a.s.s.). 
Tee pikkust, mille kolb läbib liikumisel silindris ühest surnud  seisust teise, 
nimetatakse kolvikäiguks ning antakse tehnilistes andmetes millimeetrites. Väntvõlli  
ühe täispöörde vältel teeb kolb 2 käiku. Protsessi, või selle osa, mis toimub silindris 
ühe kolvikäigu vältel, nimetatakse taktiks. 
Mootori töötamisel peavad silindris toimuma järgmised protsessid: 
1.  silindri täitumine kütteseguga, 
2.  segu kokkusurumine ehk komprimeerimine, 
3.  segu põlemine ja paisumine ning 
4.  põlemisjääkide eemaldamine silindrist heitgaasina. 
Need 4 erinevat protsessi, mis korduvad mootori silindris kindlas järjestuses
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Saeõpetus #1 Saeõpetus #2 Saeõpetus #3 Saeõpetus #4 Saeõpetus #5 Saeõpetus #6 Saeõpetus #7 Saeõpetus #8 Saeõpetus #9 Saeõpetus #10 Saeõpetus #11 Saeõpetus #12 Saeõpetus #13 Saeõpetus #14 Saeõpetus #15 Saeõpetus #16 Saeõpetus #17 Saeõpetus #18 Saeõpetus #19 Saeõpetus #20 Saeõpetus #21 Saeõpetus #22 Saeõpetus #23 Saeõpetus #24 Saeõpetus #25 Saeõpetus #26 Saeõpetus #27 Saeõpetus #28 Saeõpetus #29 Saeõpetus #30 Saeõpetus #31 Saeõpetus #32 Saeõpetus #33 Saeõpetus #34 Saeõpetus #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Trimmerid Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

181
doc
A Palu mootorratta raamat
9
docx
Materjali Õpetus
88
pdf
Materjaliõpetus
88
pdf
Materjaliõpetus
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
30
doc
Saetööstus
92
docx
Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014
200
doc
Masina osadest ja kontroll





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun