Saaremaa majutusettevõtted (0)

Sarnased õppematerjalid

34

docx

Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal

ületamisel. Saarte majanduse struktuur on üldjuhul silmatorkavalt ühekülgne, põhinedes peamiselt põllumajanduse ja kalanduse toormel ja selle töötlemisel. Seetõttu on majanduse sõltuvus mõnede üksikute kohalikku tooret töötlevate ettevõtete käekäigust suur. Mida väiksem on saar, seda ühekülgsem on ettevõtlus. Mida ühekülgsem ja vähestest ettevõtetest sõltuvam on majandus, seda haavatavam see on. Suur tähtsus Saaremaa elu heaolul on kindlasti fakt, et Saaremaa kuritegevuse tase on 3 - 4 korda väiksem kui Tallinnas või vabariigis tervikuna, tänu veelahkmele ja rahvuslikule kooslusele pole Saaremaal suuri sotsiaalseid ega rahvuslikke pingeid. Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid Jooniselt 1 on näha et vaadeldava perioodi vältel on nii saabujate kui ka lahkujate hulgas domineerinud siseränne. Suurema tõusu tegi siseränne mõlemal puhul aastatel 2000-2002.

Ühiskond

58

pdf

Turismitalu Äriplaan

Turismitalu plaanime käivitada kõrghooajal ehk juuni alguses 2012. 3 1 ÜLDANDMED 1.1 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: Hanso turismitalu Omandivorm: Osaühing Alusdokumendid: Äriregistrisse kandmise kuupäev 13.10.2011 ja reg-nr 987654321 Aadress: Uniküla küla Haaslava vald Tartumaa 62121 Tegevusalad: Majutus ja turismiteenused; toitlustamine, seminaride, kultuuri- ja meelalahutusürituste korraldamine, spordivarustuse laenutus. Telefon: +372 516 6293 E-post: [email protected] Koduleht: www.hansoturismitalu.ee Juhatuse liikmed: Gerda Haugas Osanikud: Carina Helimets, Epp Kägo-Saunasoo, Gerda Haugas, Annika Koit, Pirjo Luik, kus kõik osanikud omavad 20% suurust

Ettevõtlus alused

30

doc

Majutuse eksam

Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte. Nimetatud määratlusi võib majutusettevõtete puhul kasutada vaid juhul, kui majutusettevõte vastab selle liigi kirjeldusele ning kehtestatud nõuetele. Kui majutusettevõte ei vasta ühegi nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust. 6. Millised on majutusettevõtted omandisuhtest lähtuvalt? Individuaalne juhtimine ­ eraomand- iseseisev ettevõte, kus hotellipidaja on ise kõigi hotelliga seotud varade omanik, ta on sõltumatu kõigis hotelli opereerimisega seotud otsustes. Omanikul lasub piiramatu vastutus ja täielik kontroll kogu hotelli tegevuse üle. Juhtimisleping ­ hotellide juhtimisele spetsialiseerunud ettevõtja müüb profesionaalset juhtimisteenust hotelli omanikule, kelle omanduses on kogu hotellile kuuluv vara.

Majutus

21

doc

Eesti ühiskonnageograafia

EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E

Keskkond

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Adavere lähedal Kalmemäel paikneb seda tähistav kivirahn. Kogu Eesti geograafiline keskpunkt asub Viljandi maakonnas Kõo vallas.  Eesti rannajoon on pikk (1242 km) ja hästi liigestatud, siin leidub arvukalt poolsaari, lahtesid ja väinu. Saared moodustavad Eesti pindalast 9,2 % (üldpinnaga 4130 km2) ja neid on Eesti rannavetes üle 1500, enamik asub mandriosale lähedal. Mandrist kõige kaugemal - Liivi lahes, Kuressaarest 52 km kaugusel, asub Ruhnu saar. Eesti suurim meresäär on Saaremaa, järvedes olevatest saartest on suurim Piirissaar. Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km. Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri.

Euroopa

25

odt

Uurimistöö "Saksamaa"

Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad.............................................................................................................................................6 1.4 Loodusvarad..................

Geograafia

83

doc

Eesti ajalugu

D 11 EESTI AJALUGU Asustus Elamu Suitsutuba ­ 4-5x6m korstnata kerisahjuga majake, milles valmi sedasi vili ja seejärel kuviatati seda Küla Sumbküla­ talud keset põlde tihedalt koos, ridaküla­ Ida-Eesti voortel, hajaküla­ Lõuna- Eesti künklikul maastikul Kihelkond ­ teatud piirkonna küladest Maakond Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala maavanem malev Välissuhtlus 1154 al Idrisi Lõunas eestlaste retked latgalite vastu leedulaste retked Läänes vastastikused retked 1187 Sigtuna põletamine läänemere idarahvaste poolt Idas vastastikused retked Hilary Karu 10 D 11 EESTI AJALUGU

Ajalugu

26

pdf

Eesti looduskaitse

(esimees Teodor Lippmaa) ja kaitse praktilise keskasutus ­ looduskaitse valitsus (esimene kaasa ka loodushoiule. korraldajana riigiparkide valitsus (juhataja juhataja Voldemar Telling, asetäitja Villem 1642 toimus Sõmerpalus talupoegade ülestõus, 1913 asutati Saaremaa loodussõprade selts. Seltsi Peeter Päts). Voore). millega protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu asutaja Aristokli A. Hrebtov koostas ja saatis märtsis koolidele laiali üksikasjaliku ringkirja 1936 alustas tööd esimene riiklik looduskaitse 1958 ENSV Teaduste Akadeemia egiidi all taasalustas

Keskkonna ja loodusõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)