Courbet´ kunst kutsus esile akadeemilise ringkondade ja kodanluse poolt vastulöögi. 1855. aastal keelduti tema teoseid ,,Matus Ornans´is" ja ,,Kunstnike ateljee" eksponeerimast maailmanäituse kunstiosakonnas. Courbet eksponeeris oma tööd iseseisvalt näituse sissepääsu lähedal paviljonis ja pani sellele pealkirja ,,Realism". Näituse kataloogi eessõnas rõhutas ta demokraatlikkuse nõuet ning iseloomustas oma loomingu printsiipe: anda edasi tõde. Luua elavat kunsti. Näitus ja selle kataloog kindlustasid realistlikku kunstisuunda prantsuse kunstis ja vallandasid laialdase poleemika. Viimane kandus kaugele väljapoole Prantsusmaad. Realism mujal Euroopas (§ 33) 1) Kes olid peredviznikud ja mida nad taotlesid? Peredviznikud olid rändnäituste ühingu liikmed ning kes taotlesid, seda et väljaspool Moskvat ja Peterburi saaksid ka külastada kunstinäitusi, ning selle rändnäitustega nad seda tegid.
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
- Heidetakse impressionismi pärast välja kunstnike liidust - Hilisem laad eredates värvides- impressionism - Hilises loomingus palju natüürmorte, lillemaale ,,Natüürmort kalaga", ,,Sügislilled" - 1937, 1938 aastatel maalinud Pariisis linnavaateid (matkinud Pr. Impressionismi- G. Pissaro- palju Montmantre vaateid). ,,Pariisi bulvar" Erik Haamer - Tartus - Esindas realistlikku suunda - Õppis Pallases N. Triigi juures - Maalid seotud Saaremaaga, Saaremaa maastikke, Saaremaa kaluritega - Koloriit pruunikas, hallikas, merd maalides palju sinist - Rootsis elades koloriit eredamaks- erkpunane, kollane - Katsetanud ka abstraktsemat maali - 1960ndatel kumaristliku realismi poole, rannapilte suvitajatest - 1952 tema illustreerituna Kanadas ,,Kalevipoeg" - Suvesõja ainelised maalid - Loomingu paremik 30ndad ,,Pime" ,,Noor ema" ,,Põud" Johannes Võrahansu
Jõgeva Gümnaasium IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Referaat Koostaja:Karina Sula Juhendaja: Jaana Tiido Jõgeva 2010 1 Sisu Sisu.................................................................................................................................2 Sissejuhatus Mina valisin endale teemaks `` impressionism maalikunstis `` , selle teema võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning kõige huvitavamana tundus impressionism maalikunstis. ........................................................................................................................................3 ..............................................................................................................................10 .........................
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Puhtusel põhinev. Puhtuse kategooria äärmuslik vorm. Varajane Mondrian ja hiline. Ainult pluss-miinus vormid. Malevitši näitus. Petrograd, 1915 Kazimir Malevitš Must ruut. 1915 XX sajandi ikoon, näitusel eksponeeritud kui vene ikoon kodus või kirikul (nurgas). Ehk must ruut valgel pinnal on XX sajandi modernistliku kunsti ikoon. El Lissitsky Planetaarne suprematism. Proun 1919-1920 Tatlin Kompositsioon, 1916 POSTMODERNISM pole terminina iseseisev, koosnedes eesliitest „post“ ning
Kõik kommentaarid