Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Võrumaa Kutsehariduskeskus

Pille Pille
Saagpingid , höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid .
Referaat



Väimele 2007

Sisukord


Sissejuhatus 3
1. Saagpingid 4
2. Höövelpingid 7
3. Lihvpingid 10
4. Puurpingid 12
Kokkuvõte 14
Kasutatud allikad 15

Sissejuhatus


Referaadis uurisin :
  • saagpinke
  • höövelpinke
  • lihvpinke
  • puurpinke

Samuti uurisin, millest pingid koosnevad .
Referaadi materjali hankisin:
  • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“
  • A.Gurvitš „Laudsepatööd“
  • A. Jackson , David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“




1.Saagpingid.


Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide mõõtu saagimiseks. Kuigi tundub, saepingi funktsioon on võrdlemisi piiratud, saab sellest kõige tähtsam tööpink, mida on vaja puutöö igas etapis .
Kiilnuga.
Puidu ebaühtlase kuivamise tagajärjel on niiskussisaldus laua paksuse lõikes erinev ning see võib põhjustada sisepingeid. Lahtilõikamisel sisepinged vabanevad ning see võib põhjustada kujumuutusi. Kui selle tulmusel saetee sulgub ja saeketas kinni kiilub, viskub saetav detail suure kiirusega saagija suunas. Seetõttu kasutatakse saetee lahtihoidmiseks vahetult saeketta taha kinnitatud
Vasakule Paremale
Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #1 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #2 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #3 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #4 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #5 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #6 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #7 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #8 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #9 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #10 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #11 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #12 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #13 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #14 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #15 Saagpingid-höövelpingid-lihvpingid ja puurpingid #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 135 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura Kapp Õppematerjali autor
Referaat kasutatavatest pinkidest puidu töötlemisel

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
pdf

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid.

Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“

Ehitus
thumbnail
2
pdf

PIKISAAGIMINE KETASSAEGA

Valtsi tegemiseks tuleb saagida kaks omavahel risti asetsevat sirget pikisuunalist lõiget . Sae esimene sisselõige detaili kitsamale küljele (1), jättes saeteest kummalegi poole piisava tugipinna. Muuda juhtlati kaugust ja saeketta kõrgust ning sae valtsi teine külg (2). Sae nii, et valtsiga serv jääks väljapoole, sest ärasaetav liist võib muidu saeketta ja juhtlati vahele kinni kiiluda ja tagasi viskuda. Saagides seisa pingi kõrval. Soone saagimine Saeteest laiemat soont lõigates sae kõigepealt soone servad õige sügavuseni (3) ning seejärel eemalda vahepealne osa, nihutades juhtlatti järk-järgult saetee laiuse kaupa edasi (4). Punni ja nuudi saagimine Punni lõikamiseks pead detaili kummalegi poolele võrdse valtsi saagima. Sae esimene lõige kitsamale küljele, seejärel keera detail teistpidi ja sae punni teine külg (5). Seejärel sae punnide õlad (6).

tehnomaterjalid
thumbnail
36
doc

Elektrilised Käsitööriistad

Tarvikud kruvide keeramiseks Nõuandeid trelli kasutamiseks. -Puidu puurimisel metallipuuriga märgista puuritav koht märknõelaga. -Vältimaks läbiva ava puurimisel puidu purunemist altpoolt, kasuta tasapinnalist alusklotsi. Vähenda survet trellile vahetult enne puuri läbiminekut materjalist. -Metalli puurimisel märgi ava koht kärniga. -Suure läbimõõduga avade ja kõva materjali puurimisel tuleb väiksema läbimõõduga puuriga ette puurida. -Mida suurema läbimõõduga puur on, seda aeglasemad peavad olema puurimisel pöörded. -Kruvide keeramisel kasuta õige kujuga kruvikeerajaotsikuid. -Kruvi poolt läbitavasse detaili puuri ette läbiv ava, mis on kruvi keermestatud osa läbimõõdus. Detaili, kuhu kruvi kinnitub, puuri kruvi südamiku jämedune, st peenem ava. Ava sügavus sõltub materjali kõvadusest ja kruvi läbimõõdust. Ava sügavuseks on puidukruvide puhul maksimaalselt pool kruvi pikkusest. -Väikestele puidukruvidele vajuta ette märknõelaga märk.

Tisleri eriala
thumbnail
11
docx

LÕIKETEOORIA

lõikamist .  Silinderfreesimisel on  Lõikeinstrumendil pöörlev liikumine  Detaili sirgjooneline liikumine  Freesimiseltekib muutva paksusega kaarekujule laast .  Silinderfreesid kinnituvad freespingi võllile  Otsfreesid on vardakujulised lõikeinstrumendid , millel lõikeservad on otspinnas ja külgpinnas  Otsfreesid kinnituvad varrega pingi padrunisse või tsangi  Otsfreeesidega tehakse järgmisi töötlemisi  Sooned  Tapipesad . Soovituslik lõikekiirus freesimisel :  Pehme puit kiirlõiketeras 50..80%  Pehme puit kõvasulam 60…90%  Kõva puit kiirlõiketeras 40…60%  Kõva puit kõvasulam 50…80%  Plaatmaterjalid 60…80% Puurimine .  Puurimine on lõiketöötlemine vardakujulise lõikeinstrumendiga, millel lõikeservad

Materjaliõpetus
thumbnail
21
rtf

Tisleri lõputöö

2. Lengi ülemine rõhtpuu 9 Kuusk X X X X X 3. Lengi alumine rõhtpuu 9 Kuusk X X X X X Tehnoloogilised kaardid Detail Lengi püstpuu Tooriku mõõtmed mm 1300*150*50 Detaili mõõtmed mm 1240*140*42 Teostamiseks pingi või Operatsiooni nimetus Lõikeinstrument Märkused Jrk.nr töövahendi nimetus Tooriku Materjali järkamine ja Universaal- Saeketas saagimine musta

Tisleri eriala
thumbnail
10
pdf

Ohutusjuhend masinate kasutuseks

- Tö ö laudadele ja teistele seadistele tuleb tö ö deldavad tooted paigaldada nii, et oleks vä lditud tö ö ajal nende paigaltnihkumine. - Soone vä ljaraiumist ei tohi alustada keevisõ mbluse tagakü ljelt ja õ mbluse puhastamist enne, kui keevis on tä ielikult jahtunud. - Kruustangide vahel asuvat detaili tohib puurida puurmasinaga, kui tö ö deldav detail on tugevasti kinnitatud. - Kui puur on lä bipuuritavast detailist lä bi lä inud, ei tohi enam suruda masinale. - Jä lgida, et puur oleks otse. Ei tohi kasutada ä rataotud ja kä ä ndunud sabakoonustega puure. - Avadest ja pö ö rlevalt lõ ikeriistalt ei tohi laastu eemaldada kä tega, vaid kasutada selleks konksu võ i harja. - Puurmasinat rõ htasendis hoides tohib sissepandavat tö ö seadist padrunist vä lja

Puidutöö
thumbnail
2
doc

Metallilõikeriistad ja seadmed

Igal freesihamba sisselõikumisel mõjub freesi hambale löök, mis esitab freesi hamba materjalile kõrgendatud nõude lööktugevuse suhtes. Freesi teral peavad olema järgmised mehaanilised omadused: töödeldava materjali kõvadusest suurem kõvadus, kõrge kulumiskindlus ja soojuskindlus, suur mehaaniline tugevus. 3.Horisontaalse freespingi ehitus, tema tähtsamad sõlmed ja nende ül. pingi töös. Kirjeldage soone freesimist horisontaalsel freespingil Sellistel pinkidel asetseb spindel horisontaalselt ja töölaud võib liikuda kolmes omavahel ristuvas suunas : piki-, rist- ja püstsuunas. Pingi põhisõlmed on : 1. Alus 2. Kere külge on kinnitatud kõik pingi mehhanismid. 3

Metallilõikeriistad ja seadmed
thumbnail
28
ppt

Lihvpingid

Lihvpingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Lihvpinkide klassifikatsioon Lihvpinke kasutatakse freesitud detailide puhastamiseks enne viimistlust, detailide kalibreerimiseks (ühesugusele paksusele töötlemine) ja kantide pehmendamiseks. Lihvpingid jagunevad järgmistesse gruppidesse: 1. kitsalindilised lihvpingid - edasi- tagasi liikuva töölauaga (detailide puhtakslihvimine), - liikumatu töölauaga (sahtlite, raamide prussdetailide lihvimiseks), - lindi servse asetusega (kilbiservade lihvimiseks), - kahe lihvlindi ja konveiereendusega (kilpdetailide puhtakslihvimiseks), - vaba lindiga (kõverjooneliste detailide lihvimiseks); 2. laialindilised lihvpingid (kilpdetailide kalibreerimiseks ja puhtakslihvimiseks); 3. trummellihvpingid (raamide, prussdetailide, tagaseinte puhastamiseks); 4

Puiduõpetus




Kommentaarid (1)

lempsm profiilipilt
lempsm: olen failiga rahul, saan oma referaati nüüd edasi teha
15:13 26-03-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun