10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Carmenn
Õppematerjali autor
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate
1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõiglased, sest võitjad riigid ei läht
Rumeeniale( bussasaariba, bukoviina). Tuleb demokraatia esimene laine. Kehtestatakse üldine valimisõigus, kaotatakse soolised piirangud, vanuselised piirangud. 1920 nim petsifismiajastuks. Luuakse rahvasteliit- Põhitegelane Wilson. Sellega taotleti igavesti kestvat rahu. Pärast 1 Msi mingit desarmeerimist ei toimunud ja kõigil olid omad ambitsioonid, kontrollitavad sõjaväe poolt alad. Kontrolltöö küsimused: 1)Osata iseloomustada imperialismiajastut, missugused olid imperialistlikud suurriigid. Mis oli sellele kõige iseloomulikum, millal see oli. Riigid, nende majandus ja poliitika.vallutuspoliitika. 2)imperialistlike riikide taotlused enne esimest Ms. 3) milliseid lepinguid sõlmisid suurriigid sõja eel, miks ja millised sõjalised liidud kujunesid. 4) miks nim. Balkanit Euroopa püssirohu tünniks? 5) kes sõdib Antanti poolel idarindel, läänerindel. 6) nim. Suurriikide vastuolusid ja taotlusi, mis olid seotud Balkaniga. Nim sõjalisi konflikte selles piirkonnas enne 1 Ms.
a. ja NSV Liit, kes oli vastu võetud 1934. a., heideti välja 1939. a. Rahvusvahelise elu üks sõlmprobleeme 1920. aastatel oli Saksamaa reparatsioonide küsimus,. sest nende lõpliku suuruse suhtes võitjad Pariisis üksmeelt ei saavutanudki. Eriti järjekindlalt nõudis Saksamaalt üle jõu käivaid makseid Prantsusmaa. Selleks okupeeris ta 1923. a. Ruhri kivisöebasseini. Saksamaal tekkis väga raske majanduslik olukord ja sisepoliitiline kriis. Teised suurriigid kartsid, et Saksamaal võib taas puhkeda revolutsioon. Reparatsioonide reguleerimine läks nüüd ameeriklaste kätte, sest enamik reparatsioonidest ei läinud Prantsus- ja Inglismaale, vaid USA-le nende riikide sõjavõlgade katteks. Koostati kava, mille kohaselt reparatsioonimakse kergendati ja nende tähtaegu pikendati. Järk-järgult pehmenesid ka riikide poliitilised suhted Saksamaaga. 1925. a. lõpul
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale Venemaa üritasid kehtestada lääne stiilis parlamentarismi ja sellest sug
rahvast, riiki sümboliseeriv lipp, nt Prantsusmaa trikoloor. Keel ja etnos on ühendanud rahvusriike alles 19.saj alates. Vaidlus: kas rahvused ühendati ülevalt allapoole (eliidi manipulatsioon) või oli alamatel klassidel iseseisev roll. Natsionalismi sisestas kõige tugevamalt tõusev keskklass. Natsionalismi ja jõupoliitika ühendamine imperialismi ajastul (alates 1870) : Üksikisik ohverdab ennast (sõjas) rahvusliku suuruse nimel. 1870test alates Euroopa suurriigid jagavad ülejäänud maailma omavahel ja sellel perioodil süveneb marurahvuslik hoiak. ,,Rassiteaduse" tekkimine Oluliseks autoriks on Prantsuse krahv J. A. Gobineau (diplomaat). Ta kirjutas mõjuva teose rasside ebavõrdsusest (1853-55). Ta ütles, et ülemklassi näitajaks on aaria veri, seda ka Prantsusmaa eliidi hulgas. Ta tundis muret, et peale Prantsuse revolutsiooni ,,segaverelised" massid lämmatavad vana germaani
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid