SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 – 1799


NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik , õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis:
L’apostrophe de Mirabeau:
Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid , et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel !”)
Krahv Mirabeau oli küll aadlik , kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust . Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid .

NB! Järgnev Delacroix ’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse revolutsiooni sümboliseerib teine pilt (paremal):
Eugène Delacroix. Vabadus juhtimas rahvast. Louvre . Bastille ' vangla vallutamine 14. juulil 1789.

SISSEJUHATUS


Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele ( arstiabi , õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed eraldi toimiva kohtuvõimu ees. Kui keegi meist sooritab väärteo, tuleb tal võrdselt kõigi kodanikega selle eest ka vastutada. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile nii loomulikud , et me tihti ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis veidi üle 200 aasta tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse keele kaudu.) Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 1789-1799 toimus, on inimkonna ajaloos väga suure tähtsusega, kutsutaksegi seda sündmust kõikides keeltes Suureks Prantsuse revolutsiooniks.
* * *
Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos – ‘rahvas’ ja kratos – ‘võim’. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes ‘rahva võimul põhinev’. Euroopalikule demokraatiale panid ideelise aluse prantsuse valgustusfilosoofid 18. saj juba enne Suurt revolutsiooni.
Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. See mõte kasvas välja Jean Jacques Rousseau[ru´soo] teostest, eriti teosest, mis kannab nime “Ühiskondlik leping”. Rousseau’ ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et hääletades valimistel ühe või teise kandidaadi poolt, loobub kodanik vabatahtlikult oma õigusest otse osaleda võimu teostamisel. Tema asemel teostab võimu see inimene, kelle poolt kodanik valimistel oma hääle andis. Kui valitud isik (saadik) valija lootusi ei õigusta, annab valija järgmistel valimistel oma hääle teisele kandidaadile või seab end ise kandidaadiks. Nii teostubki demokraatlikus ühiskonnas rahva võim.
Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on kolme võimu lahusus : seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tegutsevad üksteisest sõltumatult. Selle nõude pani 18. saj esimest korda kirja prantsuse filosoof Montesquieu [mo(n) tösk´jöö]. Nii tema kui ka Rousseau olid Suure revolutsiooni puhkedes juba surnud, kuid nende edumeelsed ideed elasid uue põlvkonna haritud inimeste mõtetes edasi.

* * *
Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT , mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud. Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim , Prantsusmaal Rahvusassamblee, Venemaal Duuma , Soomes Eduskunta , Rootsis Riksdag jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). Suurtel riikidel on kahekojaline parlament, mis koosneb alamkojast ja ülemkojast. Alamkojas koostatakse uusi seadusi või muudetakse vanu, ülemkoda kinnitab uue seaduse või saadab selle alamkotta tagasi. Prantsusmaa alamkoja nimi on l’Assamblée Nationale ja ülemkoja nimi on le Sénat. Kahest parlamendikojast tähtsam on ikka ja alati alamkoda . Eesti on väike riik. Teise parlamendikoja ülevalpidamine oleks meile liialt kulukas. Eestis allkirjastab seadused või saadab nad parlamenti tagasi meie president . Meie president elab ja töötab Kadrioru residentsis, parlamendi töökohaks on Toompea loss.
Igal riigil on oma põhiseadus e. KONSTITUTSIOON , kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja –kohustused. Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riiklike määruste e. seaduste kogum. Demokraatlikus ühiskonnas saab seadusi täiendada või muuta üksnes parlament.
Täidesaatvat võimu teostab demokraatlikus riigis VALITSUS, mille moodustavad ministrid (välisminister, majandusminister, põllumajandusminister, rahandusminister, haridusminister, kultuuriminister, sotsiaalminister, kaitseminister , siseminister, justiitsminister, regionaalminister). Iga minister vastutab oma valdkonnas selle eest, et seadused, mis parlament vastu võtab, ellu viidaks. Valitsust juhib peaminister . Kõnekeeles nimetatakse peaministrit ja kõiki ministreid kokku tihti ka ministrite kabinetiks. Meie peaministri töökabinet asub Stenbocki majas Toompeal.
Mõnes demokraatlikus riigis on täidesaatva võimu eesotsas PRESIDENT. Prantsuse keeles tähendab tegusõna présider koosolekut juhatama ; seega on président riigi eesistuja, juhataja ehk teisiti öeldes RIIGIPEA . Kui täidesaatva võimu eesotsas on president, on tegu presidentaalse vabariigiga. Siin on president ise ministrite kabineti eesotsas, ta esindab, kuid ühtlasi ka juhib riiki. Tal on nii suured volitused , et ta võib isegi parlamendi laiali saata ja uued parlamendivalimised korraldada. (Nii on Prantsusmaal, USA-s, Venemaal jm.). Sellistes riikides on president riigipea ja riigi juht ühes isikus . Nendes maades valib kogu rahvas ka presidendi (otsesed valimised).
Teistes riikides on presidendil tasakaalustav ning esindusfunktsioon. Lihtsamalt öeldes: ta on riigipea, kuid ta ei ole riigi juht. Siis on tegu parlamentaarse vabariigiga. Eesti on parlamentaarne vabariik. Eestis rahvas presidenti otse ei vali. Meil valib presidendi 5 aastaks Riigikogu ( kaudsed valimised). Kui parlament ei suuda presidenti valida, valib presidendi seaduse järgi kokku kutsutud valijameeste kogu. Parlamentaarses vabariigis juhib riiki peaminister. Seega on Eesti Vabariigis tähtsaim mees meie peaminister. President üksnes esindab ja nõustab riiki. Ta kinnitab ka parlamendis vastu võetud seadused või saadab seaduse teistkordseks läbivaatamiseks parlamenti tagasi. Ka Soomes, Lätis, Saksamaal jm. president riigi juhtimisega ei tegele, ta üksnes esindab ja nõustab riiki.
On ka riike, kus esindusfunktsiooniga riigipeaks on traditsiooniliselt kuningas või kuninganna. Siis on tegu konstitutsioonilise monarhiaga (Suurbritannia, Rootsi, Madalmaad, Belgia, Norra, Taani, Hispaania jt.) Kuigi sellist riiki nimetatakse ametlikult kuningriigiks, ei erine selline kuningriik laias laastus parlamentaarsest vabariigist, sest võimu teostatakse ka neis riikides demokraatlikult. (Pole ju tähtis, kuidas esindusfunktsiooniga riigipead kutsutakse.) Niisiis on nendes kuningriikides tähtsaim poliitiline kuju mitte kuningas (kuninganna, vürst), vaid peaminister. Kuningas üksnes esindab riiki – annab üle aumärke, avab üritusi, lõikab linte, võtab vastu suursaadikute volikirju. Nii on meie presidendi ja Rootsi kuninga kohustused suuremalt jaolt sarnased. Mõlemaid riike juhib peaminister
Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks e. MUNITSIPAALVÕIMuks. Kohalikel e. munitsipaalvalimistel valivad kõik selle linna või valla täiskasvanud kodanikud linna või valla VOLIKOGU , mis tegutseb kohalikul tasandil nii, kuis riiklikul tasandil tegutseb parlament. Volikogu määrab volikogu esimehe (tema on nagu president riigis) ning ka linnapea e. meeri (vallas vallavanema ), kes nii nagu peaminister riigis viib ellu volikogu poolt vastu võetud kohalikud seadused e. määrused. Loomulikult ei saa kohalik seadus olla vastuolus riigi põhiseaduse e. konstitutsiooniga. Konstitutsioon on ülemuslik igas linnas ja vallas.

* * *
Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni oli riigikorraldus Euroopas hoopis teistsugune. Riiki valitses ainuisikuliselt MONARH ( keiser , kuningas, tsaar ), mistõttu sellist poliitilist režiimi nimetataksegi ABSOLUUTSEKS MONARHIAKS. Konstitutsioon puudus. Kõik riigi kodanikud olid keisri, kuninga või tsaari alamad . Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut . Prantsusmaal oli kogu elanikkond jaotatud kolme seisusesse : preestrid , aadlikud ja KOLMAS SEISUS e. lihtrahvas , kusjuures viimane moodustas ligi 92% elanikkonnast. Aadlikud ja preestrid ei pidanud maksma makse, seda pidi tegema üksnes kolmas seisus. Ainult üksikud kolmanda seisuse esindajad said oma lastele haridust anda. Tavaliselt võisid seda endale lubada vaid kaupmeeste või juristide pered. Kuid kolmandal seisusel puudus igasugune väljavaade osaleda riigi- või linnaelu korraldamisel. Külades kuulus kogu maa aadlikest feodaalidele. Vaene talumees pidi õiguse eest tükikest maad harida maksma makse riigile, maaomanikule, preestrile ning seejuures toitma ka oma peret.
Veelgi halvem olukord oli lihtrahval Eestis, kus kõik ühiskondlikud hüved olid mõeldud ainuüksi käputäiele saksa rahvusest mõisnikele (feodaalidele). Eestlane oli õigusteta pärisori. Ta ei saanud isegi oma elupaigast lahkuda. Keskhariduse omandamine ei tulnud talupojaseisusest inimesele puhul kõne allagi.

MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Mida tähendavad sõnad revolutsioon ja demokraatia? Kust need sõnad pärinevad?
2. Kui vana on euroopalik demokraatia? Kus ja millal selline demokraatia sündis?
3. Mis on sellise demokraatia peamine tunnus?
4. Millised filosoofid on enim mõjustanud meie demokraatiat?
5. Mis on konstitutsioon? Kes peab selle koostama ?
6. Kuidas kutsutakse Eesti Vabariigi parlamenti? Kus ta koos käib? Kui pikaks ajaks see Eesti riigiorgan valitakse? Millega ta tegeleb?
7. Miks on meie parlamendis 101 ja mitte 100 liiget?
8. Kes teostab Eesti Vabariigis täidesaatvat võimu? Kus see täidesaatev võim resideerib?
9. Kuidas valitakse Eestis president? Kas sina, saades täiskasvanuks, valid ise meie presidenti?
10. Kas Eesti on presidentaalne või parlamentaarne vabariik? Põhjenda!
11. Rootsi on kuningriik. Ehk ei olegi tänapäeva Rootsi demokraatlik maa? Põhjenda oma arvamust!
12. Läinud sügisel toimusid Eestis munitsipaalvalimised. Mida see tähendab? Milline erakond need valimised sinu elukohas võitis?
13. J. J. Rousseau väitis, et igal kodanikul on õigus riigivõimu teostada. Ometi ei mahuta Eesti Riigikogu istungite saal meid kõiki. Ehk on Rousseau’ väide utoopia (teostamatu unistus )? Põhjenda!
14. Kes juhib riiki Eestis, Prantsusmaal ja Suurbritannias? Nimeta nende inimeste ametikohad ja nimed.
15. Kes teostab suuremat võimu, kas Taani kuninganna või meie president?
16. Millises hoones töötab meie peaminister? Kus resideerib meie president?

I
SUURE REVOLUTSIOONI AJENDID

Louis XVI asus troonile 1774 . a. pärast oma vanaisa Louis XV surma. Kahekümneaastane kuningas polnud pärinud ühtegi iseloomuomadust oma kuulsatelt esivanematelt, kes tegid Prantsusmaast esimese riigi Euroopas. Ta oli südamlik, aeglase loomuga otsustusvõimetu noor inimene. Ka väilimuselt (ta kaldus juba noorelt tüsedusele) ei vihjanud miski ilusa ja muljetavaldava Louis XV lapselapsele.

Kuninganna Marie- Antoinette ja kuningas Louis XVI

Juba neli aastat enne kuningaks saamist pandi Louis XVI paari Austria printsessi Marie-Antoinette’iga, kes oli nii välimuselt kui iseloomult mehe täielik vastand . Kui Louis’le meeldis treipingil asju nikerdada ja jahil käia, soovis Marie-Antoinette teatrit teha, musitseerida, seltsidaamidega lõbusalt aega veeta. See tekitas kõikvõimalikke kuulujutte kuninganna lõbujanust. Pärast laste sündimist muutus kuninganna tõsimeelsemaks, kuid üldlevinud arvamust ei suutnud enam miski muuta. Louis XVI oli hea pereisa , kuid täielikult oma ilusa naise mõju all. Tulnuks pidurdada kuninganna luksusejanu. Tema jaoks renoveeriti osa Versailles ’ pargist (le Petit Trianon, le *Hameau de la Reine – kuninganna külake). Kuninganna ebapopulaarsus rahva seas tõusis haripunkti pärast nn. kaelakeeafääri1, millega ei kuningas ega kuninganna polnud üldse seotud.
Välispoliitikas andis kuningas järele neile, kes soovisid Inglismaa nõrgendamise nimel toetada Ameerika iseseisvussõda (1775-1783). Prantsusmaa tegi seda nii nõu kui jõuga, kuid sõda venis ja toetus tekitas lõpuks masendava augu riigikassasse.
Nutika maksureformiga saanuks ehk sellestki hädast üle, kui kuningas oleks ise asunud reforme toetama. Pealegi oli Prantsusmaal vaimne revolutsioon juba valgustusfilosoofide poolt läbi viidud . Uus põlvkond haritlasi oli üles kasvanud Montesquieu’, Diderot ’, d’Alambert’i , Voltaire ’i teoste, eriti aga Rousseau’ uuenduslike ideede vaimus. Kolmanda seisuse haritud esindajad, kuid ka edumeelsemad aadlikud ja preestrid mõistsid, et pehkinud feodaalkord on läbi saamas. Isegi kuninga lähisugulaste hulgas oli inimesi, kes seda mõistsid.
Kaugeltki mitte tühise tähtsusega polnud ka see, et Prantsusmaad tabas mitu aastat järjest viljaikaldus, mis tegi lihtrahva elu väljakannatamatuks.
Louis XVI, kes hea kristlasena soovis siiralt oma rahvale head ning oli mitmel korral vahetanud rahandusministrit, otsustas lõpuks (tegelikult juba teist korda) pakkuda seda rasket ametit tuntud šveitsi pankurile NECKERile2 [ne´keer]. Kuningas lootis, et nii arukas mees päästab riigi finantskriisist. Haritud ja edumeelne pankur mõistis, et kriisist saab riiki päästa üksnes sellise maksureformiga, mis maksustaks kõik seisused. Prantsusmaa ajaloos oli ikka olnud nii, et maksude küsimuses kutsus kuningas kokku kolme seisuse ( aadel + vaimulikud + ülejäänud rahvas e. kolmas seisus) esinduse – GENERAALSTAADID3 (les ÉTATS GÉNÉRAUX). Seda soovitaski Necker nüüd kuningal teha. Parem on välja kannatada teatud reformidest tulenev ajutine ebamugavus kui lasta riigil põhja minna.

MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Prantsusmaa kuningatel on ajaloos ikka olnud rahva hulgas suur autoriteet. Miks polnud Louis XVI oma rahva hulgas populaarne ?
2. Kuidas iseloomustad kuninganna Marie-Antoinette’i?
3. Miks asus Prantsusmaa toetama Ameerika iseseisvussõda? Ehk võinuks Prantsuse kuningriik selles küsimuses jääda neutraalseks?
4. Mis põhjustas lihtrahva eriliselt masendava olukorra just neil aastail?
5. Ehk oleks saanud revolutsiooni nutikate reformidega vältida? Põhjenda oma arvamust!
6. Kelle poole pöördus kuningas finantskriisi lahendamise asjus? Miks just selle inimese poole?
7. Mida soovitas see inimene kuningal teha? Kas see oli hea soovitus? Põhjenda oma arvamust!
8. Kuninganna süüdistas Suure revolutsiooni puhkemises Neckeri? Ehk polekski ilma Neckerita revolutsioon puhkenud? Põhjenda.
9. Mida tead kolmandast seisusest Prantsuse kuningriigi päevilt?
10. Suur Prantsuse revolutsioon andis hävitava löögi feodaalkorrale. Kes on feodaal ? Kes olid Eesti ajaloos feodaalid?

II
PARLAMENTAARNE REVOLUTSIOON

Suure Prantsuse revolutsiooni eelmänguks saigi Generaalstaatide kogunemine 5. mail 1789 Versailles’s. See väikelinn asub umbes 30 km kaugusel Pariisist; siin elas kuningas ja siit juhiti riiki. Koosolekute tarbeks kohandati kuningalossi läheduses paiknev Väikeste Rõõmude palee (l’hôtel des Menus-Plaisirs), mis pidi mahutama 1139 saadikut. Prantsusmaal oli ikka rasketel aegadel generaalstaate kokku kutsutud: iga seisus saatis võrdse arvu esindajaid, et kuningale häda korral hüva nõu anda. Kuid nüüd tegi Necker kuningale selgeks, et kolmandale seisusele, mis hõlmas üle 90 % elanikkonnast, ei sünni enam aadlike või vaimulikega võrdselt mandaate (volikirju; siin: saadikukohti) anda. Vaatamata õukondlaste vastuseisule sai Necker oma tahtmise: vaimulikel 291 saadikut, aadlil 270 ja kolmandal seisusel tervelt 578 esindajat. Nii täitus Neckeri soov – kolmandal seisusel oli 17 mandaati rohkem kui aadlil ja vaimulikel kokku.

Generaalstaatide avatseremoonia 5. mail 1789 Versailles’s Revolutsiooni algataja abt Siyès[sje´ jess ]

Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle seisuse saadikud olid juristid, Chartres ’i linna kolmandat seisust esindas hoopis abt ( preester ) SIEYÈS4[sje´jess], Lõuna-Prantsusmaa üheks kolmanda seisuse esindajaks oli aga
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #1 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #2 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #3 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #4 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #5 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #6 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #7 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #8 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #9 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #10 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #11 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #12 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #13 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #14 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #15 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #16 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #17 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #18 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #19 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #20 SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Peeter Termomeeter Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Põhjalik kokkuvõte mis asi on suur prantsuse revolutsioon, mis juhtus selle käigus ja kes sellest osa võtsid. Sisaldab ajaloolisi sündmusi, mis juhtus enne ja pärast revolutsiooni.
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON , PRANTSUE REVOLUTSIOON , ajalugu , Montesquieu , Eduskunta , Riksdag , seim

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

4
docx
Suur Prantsuse Revolutsioon
56
doc
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789
7
doc
Suur Prantsuse revolutsioon
7
doc
Prantsuse revolutsioon
8
doc
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1815
1
doc
Suur Prantsuse revolutsioon
6
docx
Suur Prantsuse Revolutsioon
6
doc
Prantsuse revolutsioon





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !