TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 1 Survetöötlemine (Plastne vormimine) Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Eduard Töö tehtud: Esitatud: 1.05.2010 Arvestatud: Kimmari 1.05.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: tuleb koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel Detail Vastavalt matriklinumbrile, tuleb esitada detaili varianti numbriga 1 tehnoloogiline protsess. Detaili materjaliks on tempermalm. Detaili joonis on toodud all. Stantsimisviis Sellise kujuga detaili saab valmistada nii stantsimisvasaral kui ka väntpressil, ning kasutades nii kinnist ku
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: Rander Süld Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: 135011 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Fjodor Sergejev 21.03.14 21.03.14 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLE Töö nr: 3 MINE (plastne vormimine) Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood:xxxx x4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 03.05.2013 05.06.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Stantsimisviisi valik, valitud stantsimisviisi iseloomustamine 2. Valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeemi joonestamine, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus 3. Stantsise joonise väljatöötamine ja vormistamine 4. Stantsi lõppvao koos stantsisega joonestamine selle kinnises olekus 5. Deformeerimisskeemi joonestamine Valitud detaili jooni
Tavaliselt ahendatakse õõneskeha otsa (sele 2.18). Avardamine on ahendamisele vastupidine operatsioon eesmärgiga õõneskeha läbimõõtu suurendada. Vormimine venitamisega seisneb tooriku vormimises vormimistemplil e. -pakul. Meetod on saanud alguse lennukitööstusest, kus on vaja vormida suuri kereelemente väikesel arvul. Venitamisega vormimisel tekitatakse toorikus voolavuspiiri ületavad tõmbepinged, mis põhjustavad jäävaid tõmbedeformatsioone 1...4%. Nii väike plastne deformatsioon on piisav selleks, et tooriku vormimistemplil omandatud vorm oleks jääv. Vormimisega venitamise skeemidest on tuntuimad tõmbamisega venitamine (sele 2.19a) ja mähkimisega venitamine (sele 2.19b). Reljeefstantsimine seisneb reljeefi sissevajutamises plekki ilma tooriku paksuse muutumiseta (sele 2.20). Tooriku lähtepaksuse säilumine on reljeefstantsimise põhierinevus võrreldes vermimisega (näit. müntide vermimine), mille eesmärk on samuti pinnareljeefi moodustamine.
1.Sepistamine - Sepistamine on metallide suvetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Sepistamise põhioperatsioonideks on jämendamine, venitamine, raiumine, augu löömine, painutamine, väänamine ja sepakeevitamine. 2.Vormstantsimine - Vormstantsimine on survetöötlemise operatsioon, kus kasutatakse mitmevaolisi vasarstantse eelkuumutatud materjali vormimiseks. Vormstantsimine on suurema tootlik-kusega ja 3 ... 4 korda kõrgema täpsusega kui vabasepistamine, aga kallim ning on vaja toota suuri seeriaid. Rohkem kasutatakse vormstantsimist auto-, traktori-, vaguni- ja laevaehituses. 3.Valtsimine 1) plekkdetailide liitmine nende servi vaheliti painutades 2) metalli survetöötlemise viis, mille puhul valuploki või tooriku ristlõike muutmiseks kasutatakse valtspingi pöörlevaid valtse. Eristatakse kül
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk: koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikir
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 1 SURVETÖÖTLEMINE Üliõpilane: Rühm: matb24 Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 04.04.2010 Detaili joonis 2. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Samuti võrreldes vasaratega
Valitud detaili joonis Stantsimise viis Väntpress Stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Energia saadakse elektrimootorilt, mis kantakse väntvõllile, mis paneb omakorda liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt (6), energia kantakse üle kiilrihmülekande (7), võlli (8) ja hammasülekande (9) nind siduri (10) abil väntvõllile. Väntvõllil on
Kõik kommentaarid