SUGAR ehk džässis ainult tüdrukud (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

rtf

Retsensioon: "SUGAR ehk Džässis ainult tüdrukud"

Paide Gümnaasium 10.r klass SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud Retsensioon 1.detsembril toimus Tartus, Vanemuise suures majas Jule Styne'i kuulus muusikal ,,Sugar". 1 Muusikali tegevus toimub nagu parimas seebiooperis ­ kunagi ei tea, kes on tegelikult kes ning millega kogu see lugu lõpeb. Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ning hommikune voodikaaslane ei pruugi olla see, kellega sa magama heitsid

Muusika

2

doc

Arvustus "Sugar ehk džässis ainult tüdrukud"

Elu nagu parimas seebiooperis Muusikalavastus, mida ma vaatamas käisin oli ,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud". See toimus 16. märtsil Vanemuise suures majas. Kireva muusikali osatäitjad olid Gerli Padar (Sugar Kane Kowalczyk), Andero Elmer (Joe/Josephine), Veikko Täär (Jerry/Daphne), Merle Jääger (Osgood Fielding III) ja Marika Barabanstsikova (Sweet Sue), Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits ja Aivar Kallaste. Etenduse lavastas Mare Tommingas, muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm ning näitejuht Aivar Tommingas. Osalesid ka Vanemuise

Muusika

2

doc

Sugar ehk Džässis ainult tüdrukud

,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud" Käisin Reedel, 14. Novembril Tartus Vanemuise teatris vaatamas muusikali ,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud," mille libreto kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi "Some Like It Hot" põhjal. Muusikali lavastaja on Mare Toomingas ja autor Jule Styne. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes juhtusid nägema mõrva, mida nad ei oleks tohtinud näha. Nad põgenevad gängsterite eest Chicagosse. Seal nad teevad ennast naisteks, et neid ära ei tuntaks ja panevad üksteistele nimeks Josephine ja Geraldine

Muusika

1

docx

Retsentsioon. Suga ehk dšassis ainult tüdrukud

Britt Treial 10A Retsentsioon ,,Sugar ehk Dzassis ainult tüdrukud" Muusikali Sugar aluseks on 1959.aastal Hollywoodis vändatud komöödia Some like it Hot, peaosades Marilyn Monroe,Tony Curtis ja Jack Lemmon. Eestis on Sugarit lavastatud Vanemuise teatris aastal 1988 ning rahvusooperis Estonia 2000. aastal. Etendused toimuvad eesti keeles ingliskeelsete subtiitritega. Laulusõnade autor on Bob Merrill, lavastaja Mare Tommingas, muusikajuht Tarmo Leinatamm. Filmi Rezissöör aga Andres Tenusaar. Muusikali osades aga Gerli Padar-solist, Veikko Täär-Jerry,Andero Ermel-Joe, jpt

Kirjandus

19

docx

Cabaret

Vinni-Pajusti Gümnaasium Cabaret Referaat Koostaja: Kerttu Kutsar Juhendaja: Katrin Pall Vinni 2014 Sisukord Ajalugu................................................................................................................... 3 Autorid.................................................................................................................... 4 Sisukokkuvõte........................................................................................................ 5 Osatäitjad............................................................................................................... 6 Peaosatäitjai

Ballett

26

docx

Muusikal Grease

DVD-d ju ka igas toidupoes (või müüdi?). Minule meeldivad eestikeelsed laulud isegi rohkem – toonaste noorte näitlejate esituses (Võigemastid ja Koikson põhiliselt). Samas pean tunnistama, et eestikeelse Grease CD-l on suur osa laule igavad ja eriti ei meeldigi. Etendust ma toona aga ei näinud – mulle tundus, et on suhteliselt täpselt filmi järgi tehtud (aga jah, toona ma ise vaatamas ei käinud, pigem arvustuste ja piltide järgi – näiteks see video siin: nii poisid kui tüdrukud metallvarbade seas. Tartu etenduses oli tüdrukutel ikka oma element) Muusika. Esiteks siis muusika, mis oli kõige olulisem. Peategelased ei laula seal ju põhilist osa lauludest, vaid siiski need mõned, mis plaadilt kuulatuna on mu lemmikud. Polnudki väga viga ka nüüdses etenduses. (Mõni üksiku laulu mõni üksik koht, mida oleks veidi võimsamalt või paremini tahtnud kuulda). Seevastu teised lood, mis mulle plaadil üldse eriti ei meeldi, olid

poppmuusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

piisav ajaline distants objektiivse hinnangu andmiseks. Tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et suhtumine džässi oli ühiskonnas vägagi erinev: linnanoorsugu oli valmis aktiivselt osalema, mida tõestab ilmekalt ka tantsukursuste populaarsus, samas konservatiivsema osa publiku, paljude süvamuusikute ja muusikakriitikute, aga ka maaelanikkonna suhtumine oli ettevaatlik, sageli üsnagi tõrjuv ja kohati vaenulik. Selline äärmustesse kalduv suhtumine ei valitsenud mitte ainult meil. Džässis nähti vaid kiirestimööduvat moenarrust, millel pole mingit tõsi- semat väärtust, isegi tema sünnimaal USAs. Siis tuli sõda, hävitades suurema osa dokumente ja helisalvestisi ning paisates muusikud, s.t elava mälu, mööda maailma laiali. On ütlematagi selge, et esimestel rasketel sõjajärgsetel aas- tatel oli tähtsamatki teha kui džässi uurida, hiljem polnud selleks aga enam võimalustki. Kuigi

Muusika ajalugu

62

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt

Kirjandus

Kommentaarid (1)