Sotsialistlik realism Iseloomustus Sotsialistlik realism on 20.saj. Algul kujunenud nõukogude ja sotsialismimaade kirjanduse ja kunsti loomingumeetod. Selle kohta võib ka öelda leninistlik stalinistlik kirjandus- ja kunstivool, mis sai alguse Vene formalismist (Vladimir Majakovski). Sotsialistlik realism oli välja kujunenud juba enne Esimest Maailmasõda. Tema esimeseks näiteks ja eeskujuks toodi kirjanduses kõige sagedamini Maksim Gorki romaani ,,Ema". Samuti mõjutasid selle voolu kujunemist ka peredviznikud, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööd. Kunstiloomingule rakendati range järelvalve ja tsensuur.
lõuendil. Näiteks võib loodumotiiv olla täis liikumist. Selle asemel, et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädavustada liikumise mõnda hetke, visandas H. Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis sound, mida nimetatakse ekspressionismiks. Ekspressionismi eelkäijateks olid Vincent van Gogh ja Edvard Munch, aga järjekindlalt hakkasid ,,väljendust'' rõhutama just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka Saksamaal. Enamasti kasutataksegi terminist ekspressionism just saksa väljenduskunsti kohta. Sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Nad kasutasid
Samuti viidi ära terve keiser Peeter Suure merekindluse fond, põhiosas on seal sõjaline dokumentatsioon, teiselt poolt vaadatuna merekindluse fond on ülioluline fond mõistmaks 1917. aasta sündmusi. Samamoodi viidi üsna palju materjale ära Tallinnast ja see on teatud valdkondades päris suure lünga tekitanud. Nõukogude ühiskond oli plaanimajandusele põhinev ühiskond. teatud perioodidel oli väga oluline täita vakulatuuri ? plaane, iga asutus pidi täitma neid plaane, k.a arhiivid. Selle varasema perioodil tuleb arvestada seda, et teatud materjalid on jagatud Läti arhiividega. VÄLIS-EESTI Sõjaajal ja sõja lõpuaastatel põgenes ka märkimisväärne teadlaskond. Kui neid kõiki kokku võtta, siis nende lahkunutega oleks teaduspotentsiaal oleks olnud väärikas täiendus. Mis puutub humanitaarvaldkonda, siis väga palju humanitaarteadlasi ei lahkunud. Kõik rahvusteadused olid eriseisundis, need inimesed, kes
etapis ning erinevate stsenaariumite järgi. Eesti meeste mobiliseerimine sõjatandrile toimus perioodide kaupa, nagu seda kvalifitseeris kindralmajor Johannes Soodla oma kirjas 23. juunist 1945 Flesnburgis (Saksamaa). Täiendades Soodla kirjas leiduvat periodiseerimist muude asjakohaste tõsiasjade ja seisukohavõttudega ning Julius Made isiklike läbielamistega, saab kokku panna ülevaatliku pildi eestalste alatust integreerimisest kahe suurriigi omavahelisse võitlusesse. jaanuari 1939. aasta seisuga oli Eestis 1 133 917 elanikku.Tollane Eesti Kaitseväe mobilisatsioonikava nägi ette vajaduse korral veidi rohkem kui 100 000 mehe mobiliseerimist. Kuid seda plaani ei saadud kunagi ellu viia. Väike statistika elanikke kohta: Pärast N. Liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu sõlmimist 23. augustil 1939 lahkus Eestist ümberasujatena umbes 21 000 inimest. Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal (1940.-1941
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000
POSTKOMMUNISTLIK KUNST POSTMODERNISTLIKUS OLUKORRAS Referaat Õppeaines: Kunstiõpetus Klass: 11 Õpilane: Juhendaja: Keila 2005 Täpselt nii nagu kogu meie ühiskond, elab ka kunst läbi küllaltki unikaalset ajaloolist hetke, kus vanad paradigmad kaovad, uued aga pole veel formeerunud. See kehtib mitte ainult kunsti enda, vaid ka tema institutsionaalse ja materiaalse baasi kohta. Siin võib leida palju analoogiaid Moskva, Baltikumi ja Ida- ning Kesk Euroopa maade situatsiooni vahel. Teiselt poolt on ka erinevusi, mis on tingitud ajaloolisest taustast, traditsioonidest ja erinevate
Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.............
docstxt/15289803817348.txt
Kõik kommentaarid