Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

STALINISTLIK NSV LIIT (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mida silmas pidada?
STALINISTLIK NSV LIIT #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor XSLUSHY Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Sotsialistlik realism

Sotsialistlik realism Iseloomustus Sotsialistlik realism on 20.saj. Algul kujunenud nõukogude ja sotsialismimaade kirjanduse ja kunsti loomingumeetod. Selle kohta võib ka öelda leninistlik ­ stalinistlik kirjandus- ja kunstivool, mis sai alguse Vene formalismist (Vladimir Majakovski). Sotsialistlik realism oli välja kujunenud juba enne Esimest Maailmasõda. Tema esimeseks näiteks ja eeskujuks toodi kirjanduses kõige sagedamini Maksim Gorki romaani ,,Ema". Samuti mõjutasid selle voolu kujunemist ka peredviznikud, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööd. Kunstiloomingule rakendati range järelvalve ja tsensuur.

Kirjandus
thumbnail
19
doc

12. klassi terve kunstikultuuri ajaloo õpiku kokkuvõte

lõuendil. Näiteks võib loodumotiiv olla täis liikumist. Selle asemel, et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädavustada liikumise mõnda hetke, visandas H. Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis sound, mida nimetatakse ekspressionismiks. Ekspressionismi eelkäijateks olid Vincent van Gogh ja Edvard Munch, aga järjekindlalt hakkasid ,,väljendust'' rõhutama just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka Saksamaal. Enamasti kasutataksegi terminist ekspressionism just saksa väljenduskunsti kohta. Sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Nad kasutasid

Kunstiajalugu
thumbnail
26
docx

Eesti lähiajalugu

Samuti viidi ära terve keiser Peeter Suure merekindluse fond, põhiosas on seal sõjaline dokumentatsioon, teiselt poolt vaadatuna merekindluse fond on ülioluline fond mõistmaks 1917. aasta sündmusi. Samamoodi viidi üsna palju materjale ära Tallinnast ja see on teatud valdkondades päris suure lünga tekitanud. Nõukogude ühiskond oli plaanimajandusele põhinev ühiskond. teatud perioodidel oli väga oluline täita vakulatuuri ? plaane, iga asutus pidi täitma neid plaane, k.a arhiivid. Selle varasema perioodil tuleb arvestada seda, et teatud materjalid on jagatud Läti arhiividega. VÄLIS-EESTI Sõjaajal ja sõja lõpuaastatel põgenes ka märkimisväärne teadlaskond. Kui neid kõiki kokku võtta, siis nende lahkunutega oleks teaduspotentsiaal oleks olnud väärikas täiendus. Mis puutub humanitaarvaldkonda, siis väga palju humanitaarteadlasi ei lahkunud. Kõik rahvusteadused olid eriseisundis, need inimesed, kes

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Eesti II maailmasõja ajal

etapis ning erinevate stsenaariumite järgi. Eesti meeste mobiliseerimine sõjatandrile toimus perioodide kaupa, nagu seda kvalifitseeris kindralmajor Johannes Soodla oma kirjas 23. juunist 1945 Flesnburgis (Saksamaa). Täiendades Soodla kirjas leiduvat periodiseerimist muude asjakohaste tõsiasjade ja seisukohavõttudega ning Julius Made isiklike läbielamistega, saab kokku panna ülevaatliku pildi eestalste alatust integreerimisest kahe suurriigi omavahelisse võitlusesse. jaanuari 1939. aasta seisuga oli Eestis 1 133 917 elanikku.Tollane Eesti Kaitseväe mobilisatsioonikava nägi ette vajaduse korral veidi rohkem kui 100 000 mehe mobiliseerimist. Kuid seda plaani ei saadud kunagi ellu viia. Väike statistika elanikke kohta: Pärast N. Liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu sõlmimist 23. augustil 1939 lahkus Eestist ümberasujatena umbes 21 000 inimest. Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal (1940.-1941

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 ­ 180 000

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Postkommunistlik kust, postmodernistlikus olukorras

POSTKOMMUNISTLIK KUNST POSTMODERNISTLIKUS OLUKORRAS Referaat Õppeaines: Kunstiõpetus Klass: 11 Õpilane: Juhendaja: Keila 2005 Täpselt nii nagu kogu meie ühiskond, elab ka kunst läbi küllaltki unikaalset ajaloolist hetke, kus vanad paradigmad kaovad, uued aga pole veel formeerunud. See kehtib mitte ainult kunsti enda, vaid ka tema institutsionaalse ja materiaalse baasi kohta. Siin võib leida palju analoogiaid Moskva, Baltikumi ja Ida- ning Kesk ­ Euroopa maade situatsiooni vahel. Teiselt poolt on ka erinevusi, mis on tingitud ajaloolisest taustast, traditsioonidest ja erinevate

Kunstiajalugu
thumbnail
16
doc

Nõukogude Eesti

Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.............

Ajalugu
thumbnail
52
docx

Nõukogude Liidu eksam

docstxt/15289803817348.txt

Ajalugu



Lisainfo

•Ameerika ajakirjanik (n. „New York Times“’ist), kes teeb Ameerika lehelugeja jaoks intervjuu Staliniga (pealkiri intervjuule mõtle ise)•Seesama ajakirjanik, kes teeb reportaaži elust 1930. aastate NSV Liidus (pealkiri reportaažile mõtle ise)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun