1. Millistest komponentidest koosneb tavapärane reaalajasüsteem?
Palun esitage erinevad vaated (max 10p)
Reaalajasüsteemid on täpsemal vaatlusel tegelikkuse uus komponent (s.o. mitte mudel, ega ka mitte mudeli mudel), mis toimib iseseisvalt
reaalses maailmas, on interaktsioonis teda ümbritsevate reaalse
maailma osadega ja võib aktiivselt mõjutada viimaste
käitumist. Reaalajasüsteem koosneb tegelikku maailma
sisseehitatud arvutist, andurite ja täiturite võrgust, ja
programmidest. Näiteks, aerodünaamiliselt mittestabiilne lennuk ja
mittestabiilne keemiline reaktsioon on realiseeritavad vaid tänu
arvuti aktiivsele sekkumisele. Reaalajasüsteem toimib sageli üsna
pika aja jooksul sõltumatult oma kasutajast (inim-operaatorist) ning
teeb tema ette seatud ülesannete täitmiseks omi otsuseid. Küllalt
sageli on need otsused siiski vaid taktikalised , strateegilisi
välja edasise töö jaoks olulised mõisted. 55. Kompromisside maatriks Kompromissi maatriksi read moodustatakse valikut mõjutavatest kriteeriumitest, veerud igale alternatiivile vastavast kriteeriumite väärtustest ja iga kriteeriumi suhtelisest tähtsusest otsuste tegemisel. Koostatud maatriks annab objektiivse aluse otsuste tegemiseks ja näitab ühtlasi iga alternatiivi nõrgad ja tugevad kohad. 56. Kuidas toimib Delphi meetod? Sõltumatutelt ekspertidelt kogutakse vastused küsimustikule, millest koostatakse anonüümne tabel ja saadetakse kõigile vastanud ekspertidele. Seejärel korrigeerivad paljud eksperdid oma eelmisi vastuseid, millest koostatakse uus tabel. Protsessi korratakse seni, kuni saavutatakse ekspertide piisav üksmeel. Delphi meetodi eelis on, et arvamusi saavad mõjutada vaid tegelikud vastused. 57. Kuidas mõjutavad stsenaariumid tarkvara projekti arengut? Stsenaariumid on paljudel juhtudel asendamatud tarkvara katsetuste planeerimisel ja
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi. Sundparalleelsus on mitme samaaegse andmevoo töötlus ja interaktsioon, kus esinevad vahele segamised. Ühe töö katkestamine ja hiljem lõpetamine (Andmevood tükeldatakse kiiremaks töötluseks). See on paralleelsus, mis on peale sunnitud ümbritseva keskkonna poolt. Traditsiooniline paralleeltöötluses ei esine vahelesegamist ühe või mitme andmevoo mä
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid