Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA ?
  • Millal? milleks? kuidas ?
  • KUIDAS DEFINEERIDA KEELT JA MURRET ?
  • MIS ON GEOGRAAFILINE MURDEAHEL ?
  • MIS ON SEKSISTLIK KEELEKASUTUS ?
  • Kui ta on 34aastane ?
  • Miks laste- ja vanainimestega räägitav keel sarnanevad ?
  • Kui kehva kuulmisega ja puudega vanainimesed peavad seda hoolivaks, julgustavaks. 41. KUIDAS DEFINEERIDA SUHTLUSVÕRGUSTIKKU JA KUS SELLIST MEETODIT VÕIKS RAKENDADA ?
 
Säutsu twitteris
  • KEELE AVALDUMISVORMIDsuuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus . Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid.
  • ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne , institutsionaalne suhtlus
  • MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA ? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid , suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis.
  • SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumiseks. Siiski vaid osa varieerumisest viib keele muutumiseni.
  • SOTSIOLINGVISTIKA KEELETEADUSE HARUNA – debatt: kas peaks olema osa keeleteadusest? Labov arvas , et ei pea looma eraldi mõistet, vaid keeleteaduses võiks tunnistada sotsiaalse varieerumise olemasolu. Sotsiolingvistika eelkäijad olid antropoloogiline keeleteadus , etnoloogiline filoloogia ja keeleteaduslik etnoloogia , kuid tänaseks pole see ei sotsioloogia ega ka antropoloogia . Sotsiolingvistika erine traditsioonilisest lingvistikast:
    TUNNUS
    TRADITSIOONILINE LINGVISTIKA
    SOTSIOLINGVISTIKA
    ÜHTSUS
    ühtne
    varieeruv , pole ühtne
    REEGLID
    kategoorilised reeglid
    variaablusreeglid
    VARIEERUMINE
    vaba
    struktureeritud
    INFORMANT
    teadlane
    kõneleja
    KUJU
    kiri
    kõne
    LÄHTEPUNKT
    teooria
    empiirika
    HARUD
    süntaks , morfoloogia , fonoloogia , foneetika , ortograafia , leksikoloogia jne
    psühholingvistika , eksperimentaalne foneetika jne
    KEEL
    keel = abstraktsioon
    kasutus = teisene
    keele omandamine
    keeleuniversaalid
    keel = suhtlusvahend
    keel = kasutus
    keelekontaktid
    keele muutumine
    ESINDAJAD
    Saussure, Chomsky
    Labov
  • SOTSIOLINGVISTIKA TEOREETIKUD
    • Labov
    • Meillet: keel on sotsiaalne institutsioon, seega on ka keeleteadus sotsiaalne teadus. Sotsiaalsed muutused põhjustavad keelemuutusi. Ühiskonna ja keele seoste jälgimiseks on vaja kindlaks teha, milline sotsiaalne struktuur vastab teatud keelelisele struktuurile.
    • Whitney: keel ei ole mitte inimese isiklik, vaid sotsiaalne omand, st ta ei kuulu mitte üksikisikule, vaid ühiskonna liikmele. Ükski olemasolev keeleüksus ei ole üksikisiku teene: võib öelda, et see, mida me nimetame keeleks , pole seda mitte, kui seda ei tunnista omaks ega valda meie kaaslased. Kuigi keelemuutusi algatavad üksikisikud , osaleb nende muutuste väljatöötamises siiski kogu ühiskond.
    • Hymes: suhtluspädevus on abstraktsete keelereeglite kogum ja võime kasutada neid vastavusi sotsiaalselt ja kultuuriliselt korrektselt.

  • NIMETA SOTSIOLINGVISTIKA JAGUNEMISVÕIMALUSI, LÄHTUDES UURIMISSUUNDADEST. KIRJELDA IGAT SUUNDA
    • Universaalide otsijad (keelte ühisosa) ja varieerumise otsijad (keelte erinevused).
    • Mikrosotsiolingvistika lähtub keelest, uurib, kuidas sotsiaalne kultuur mõjutab keelekasutust. Makrosotsiolingvistika lähtub ühiskonnast, uurib, mida ühiskond keelega teeb, miks keelt vahetatakse jne. Mikrosuunaga tegelevad ainult keeleteadlased, makrosuunaga lisaks psühholoogid , sotsioloogid jt.

  • Mikrosuund ehk variatsiooniuuringud: kõik keele struktuurilised osad varieeruvad. Tähelepanu pööratakse ruumile ja ajale. Kvalitatiivne meetod.
  • Makrosuund ehk keelesotsioloogia: keel on vahend ühiskonna uurimiseks. Uuritakse keelekontakte eri ühiskondade vahel. Pol. ja maj. probleemid: mitmekeelsuse mõju majanduse arengule, valitsuse rakendatav keelepoliitika. Keele olemus ei tule nii hästi välja.
  • Interaktiivne keeleanalüüs ehk vestlussituatsioonid: suhtluses toimuv on esikohal. Vaadatakse, miks vestluse struktuur toimib ühtselt.
  • SOTSIOLINGVISTIKA INTERDISTSIPLINAARSUS. Seotud psühholoogia, sotsioloogia, keeleteaduse, statistika, geograafiaga.
  • SOTSIOLINGVISTIKA JA VESTLUSANALÜÜS – TÜs alates 1980 T. Hennoste eestvedamisel. Sellega tegelevad ka A. Rääbis, L. Keevallik . Vestluse mikroanalüüs uurib suhtlust inimeste ühistegevuse mehhanismina. Keskmes on üksikkõneleja, oluline on kontekst. Materjalikeskne uurimine , autentne materjal, loomulikud vestlused.
  • SOTSIOLINGVISTIKA JA TEKSTIANALÜÜS – analüüsib situatsioonide ja keelekollektiividega seotud keelekasutusviiside küsimusi eri vaatepunktidest, vaadeldes keelt kui tähenduse loojat, tähenduste vahendajat ja kandjat . Pöörab tähelepanu ideoloogiale, keele ja võimu suhtele, keelele kui võimukasutusvahendile. Sellega tegelevad M. Halliday , R. Kasik.
  • SOTSIOLINGVISTIKA JA TEISE KEELE OMANDAMINE. Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud- motivatsioon . Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte- keelelised tegurid, aga olulisimad on tundetegurid ehk motivatsioon, hoiakud, õppija keeleline minapilt ning keelehirm. Gardneri järgi jaguneb motivatsioon 2ks: integratiivne (õppija positiivne huvi sihtkeele kõnelejate-kultuuri vastu, soov olla interaktsioonis selle keele kõnelejaskonnaga) ning instrumentaalne (keeleõppel on praktiline eesmärk, mille taustal on uue keele oskusest saadav praktiline kasu ja soodustused, st keeleoskus on vahend saavutada majanduslikku kasu või paremat sots.majanduslikku positsiooni, nt vene-eestlased).
  • SOTSIOLINGVISTIKA JA KEELEIDEOLOOGIA. Ideoloogia on teatud ühiskonnale või sots. grupile omane ideede ja väärtuste tervik või nende „kujutis“. Keeleideoloogia on sotsiolingvistika haru, mille kese on arusaam korrektsest keelest. Peavoolumeedia põhiteemad on eesti k ohustatuse diskursus, eesti k ja „õige“ eesti k konkurendid, võru k positsioon, eesti k kestlikkus väljaspool Eestit.
  • SOTSIOLINGVISTIKA JA KEELEÖKOLOOGIA – teadus keele ja tema keskkonna vastasmõjust ning kuidas säilitada maailma keelelist mitmekesisust. Sellega tegeleb E. Haugen: keeleökoloogia on valdkond, mis uurib mistahes keele ja teda ümbritseva keskkonna koos- või vastasmõju, pidades keskkonna all silmas ühiskonda, mis kasutab seda keelt ühena oma koodidest. Keelekeskkond on üksikisikut ümbritsevate keelepraktikate terviklikkus, eriti eri keelte kohalolu ning kasutus. Keeleökoloogias püütakse kirjeldada ja analüüsida
    • keelekeskkondade olemust ning seda mõjutavaid võtmetegureid;
    • kuidas mõjutab keelekeskkond keelekasutuse mustreid /malle ning põlvkondadevahelist ülekannet;
    • kõnelejate hoiakuid keele kasutamise, õppimise, põlvkondadevahelise ülekande ning muude keelekeskkonnas eksisteerivate keelte suhtes;
    • kuidas üks või teine faktor on suuteline mõjutama keele säilitamist või kadu teatud keelekeskkonnas.

  • KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE ANALÜÜSI ERINEVUSED. TOO NÄITEID. Kval. sotsiolingvistikas vaadeldakse varieeruvaid keelendeid koos ümbrusega, kus nad esinevad. Olulised on keelekasutaja, vestluskaaslane, vestluse struktuur, teema. Kvalitatiivse sotsiolingvistika põhiküsimused: kes? millal? milleks? kuidas? Eesmärk otsida andmeid, mis kvant . meetoditel ei avaldu või mille arvuline esitus ja analüüs on keerulised, ebaotstarbekad ja võimatud . Kvalitatiivse sotsiolingvistika meetodid on kval. mikroanalüüs, kval. variatsiooniuuring, triangulatsioonimeetod (ühendab kvant. ja kval. meetodid) ning lingvistiline analüüs.
    • Kvantitatiivne analüüs uurib häälikute, sõnavormide ja sõnaühendite varieerumist. Põhiküsimused: kui palju? kui sageli? Labovlik sotsiolingvistika või paradigma . Adekvaatse tulemuse jaoks peab analüüsitavaid olema piisavalt. Keskendub keelelistele variaablitele – elemendid, millel on erinevad realisatsioonid. Kvant. analüüsi eesmärk on eri tekstide ja inimeste võrdlemine. Variaablite võimalike variantide vahel valides lülitavad keelekasutajad end mitmetasandilisse sotsiaalsesse ruumi. Ühe variaabli erinevad variandid esinevad samas tekstis.
    • Miks erinevad?
    • Inimestel on erinev sotsiolingvistiline taust, iga indiviidi personaalsed keelelised kogemused mõjutavad.
    • Indiviidi paiknemine geograafilises ruumis ning sellega seotud dimensioonides: vanus, päritolu, sots. klass, haridustase, amet, elukutse, sugu. Iga dimensioon suhestub keelega erinevalt.
    • Individuaalsed erinevused viitavad iga indiviidi personaalsele keelelisele kogemusele.
    • Sotsiolingvistiliste tegurite roll: rääkija keeleoskused, tema keeleline elulugu ja kogemused, suhtlusvõrgustike struktuur, hoiakud ja suhtumised.
    • Keeleline elulugu.
    • Identiteet.

  • KEELE VARIEERUMINE JA KEELE MUUTUMINE. Sotsiolingvistikas on tähelepanu eri keelejoonte varieerumisel ja keele muutumisel. Ühegi kõneleja keelekasutus pole kunagi samasugune, sest ühelgi kõnelejal pole samast keelest samasugust kogemust. Keel muutub kogu aeg. Muutust näeme erinevalt eri valdkondades, aga see on siiski olemas. Keel muutub kõikidel keeletasanditel kogu aeg (fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnavara, semantika , pragmaatika). Keele muutumine nähtub eri aegadel ja eri kohtades erinevalt. Keel võib varieeruda reeglipäraselt ja moodustada mustri, aga ka ebareeglipäraselt.
  • LINGVISTILISTE VARIAABLITE TÜÜBID. TOO NÄITEID
    • Foneetilised variaablid: ühe hääliku erinev hääldus , nt helilised ja helitud klusiilid sõna algul ( bakter ), fortisklusiilide aspireerimine või aspireerimata jätmine eestlaste inglise keeles.
    • Fonoloogilised variaablid: ühel ja samal leksikaalsel üksusel on alternatiivsed fonoloogilised struktuurid , nt ` kontsert ja kont` sert , pluus ja pluusi (sg nom).
    • Morfoloogilised variaablid: samal sõnal on alternatiivsed morfoloogilised struktuurid, nt onu ja onut (sg part); suhkrut ja suhkurt; mõrult ja mõrudalt; jõkke ja jõesse; ma oleksin ja ma oleks; ilusaim ja kõige ilusam.
    • Leksikaalsed variaablid: sama tähendust saab väljendada kahe erineva leksikaalse üksuse ehk sõnaga, nt sool ja naatriumkloriid ; saama ja hankima; mobiil ja mobla ; radikas ja radiaator ; tšikk, beib (e), tibi; küpsis ja biskviit.
    • Süntaktilised variaablid: sama tähendust väljendatakse eri süntaktiliste struktuuride abil, nt raamat, mille ma ostsin ~ minu ostetud raamat ~ minu poolt ostetud raamat; kas sa tuled täna? ~ tuled sa täna?

  • VARIAABLEID MÕJUTAVAD TEGURID. TOO NÄITEID
  • Keelekasutaja: geogr . päritolu, rass , sots.majanduslik staatus, vanus, sugu, rääkija tase grupis
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #1 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #2 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #3 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #4 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #5 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #6 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #7 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #8 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #9 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #10 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #11 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #12 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #13 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #14 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #15 SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM #16
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Eksamil 4 1 küsimust: 4 teooria kohta (kõik olid küsimustes olemas, kuid oli vaja vastata laialt ja põhjalikult, nt "mis on sotsiolingvistika?" eeldas vastuseid küsimustele 1.-8.) ja 1 enda uurimistöö kohta.
    sotsiolingvistika , eksam , vestlus , sotsiolingvistika , kõneleja , rääkija , keelekuju , võrgustikud , seksistlik , koodivahetus , murded , keeleteadus , identiteet , sümmeetria , bachelor , murdeahel

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    EleriJ profiilipilt
    EleriJ: Ajab asja ära, aga kõige parem pole.
    17:57 12-12-2016


    Sarnased materjalid

    100
    docx
    Sotsiolingvistika uurimistöö näide
    18
    docx
    PSÜHHOLINGVISTIKA KONSPEKT
    50
    docx
    KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
    19
    docx
    Eesti keele allkeeled
    32
    docx
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    544
    pdf
    Mitmekeelne oskussuhtlus
    18
    doc
    Keeleteaduse alused-kordamisküsimused
    72
    doc
    Sotsioloogia materjal eksamiks





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun