Vastava auastmega eestlased pandi kohtadele väljaõppe käigus. Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943.a. kevadel Soome. Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis. 8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest koosneva jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik soomepoisid peale mereväelaste. Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate-, tankitõrje-, side- ja staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja allohvitserikool (Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest. Ohvitserkursusel oli mehi palju rohkem ühe rügemendi vajadusest. Seda sellepärast, et Soome jäägriliikumise eeskujul pidi JR 200 kujunema tulevaste Eesti Kaitsejõudude tuumikuks. Rügemendi ülemaks määrati Eesti
kolonelleitnant Eino Kuusela. Formeeriti kaks pataljoni, tankitõrje-, miinipilduja- ja sidekompaniid, töötasid nii ohvitseride kursused kui ka allohvitserite kool. Koguarv ca 1700 inimes Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. 1944. aasta 2. augustil otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee rügemendi Eestisse kutsuda. Lõviosa eestlastest, kokku 1800 meest, tuligi 1944. aasta augustis kodumaale tagasi. Rahvas võttis koju tulnud soomepoisid suure vaimustusega vastu. Soomepoiste vaimne juht oli Karl Talpak, kes oli oli veendunud rahvuslane ning taotles ennekõike Eesti iseseisvuse taastamist.1944. aasta sügisel naasis Talpak Eestisse ning püüdis sõjalise instruktorina kaasa aidata Eesti iseseisvuse taastamisele. Ta sai aru, et selleks puuduvad küll reaalsed võimalused, kuid seadusliku valitsuse ametisseastumine on hädavajalik riigi juriidilise järjepidevuse kestmajäämise jaoks
Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. Jaanuaris 1944 moodustatagi 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Rügemendi ülemaks määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste jutidena tegutseid ka eestlased. Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, et osaleda Eesti kaitsmisel. Soomepoisid paistis silma lahingutes nii Punaarmee vastu Tartus, kui ka kokkupõrkes taganevate sakslastega. Ehki soomepoisse oli liialt vähe, näitas see, et väike riik võib kahe suure riigi vahel leida kolmanda tee oma saatuse määramisel. 7 Kokkuvõte Sõja suurimateks kaotajateks jäid Jaapan ja Saksamaa. Võitjateks aga USA ja Nõukogude Liit. Sõda lõppes 2
23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. septembril sõidab Moskvasse
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Vene
,,Eestlased Saksa armees" Referaat Sisukord Sissejuhatus.................................................................. ....................3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult?.....................................3 Miks eelistati Saksamaad üle Venemaa?..........................................4 Sakslased osutusid okupantideks......................................................6 Eesti üksuste loomine.......................................................................6 Idapataljonid................................................................. ....................7 Politseipataljonid........................................................... .................10 Eesti lennuüksused................................................
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai
kus oli umbes 10 000 eesti rahvusest sõdurit. Esialgu ei olnud värbamine kuigi kiire. Eesti Leegioni asutamine ei olnud edukas, sest oodatud vabastamist ja iseseisvust ei tulnud. Üha rohkem jahtus soov võidelda koos sakslastega NSVL-i vastu. Mida lähemale 1944. aastale, seda populaarsemaks sai Saksa ridadesse astumine. 1943 koostati mobilisatsiooni korras Eesti Leegion, seal oli umbes 11 000 meest. Oli ka teisi vägesid. Osa liikus Soome, nad olid Eesti rügement soomepoisid, neid oli 3000 3500. Soome oli Saksamaa liitlane. Eestlasi oli paarkümmend tuhat ka Punaarmees, nad olid Eesti Vabariigi kaitseväe baasil loodud 22. territoriaalne laskurkorpus. Nad sõdisid Loode- Venemaal, kuid usaldus NSVL võimule ei olnud suur, kuna paljud andsid end vangi. Nii suunati nad hoopis tagalasse tööpataljonidesse, mis sisuliselt olid kui sunnitöölaagrid. 1/3 meestest surid seal kurnatusse, nälga jms
Kõik kommentaarid