SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED (3)

5 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on keel esindatud inimese meeles ?
  • Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks ?
  • Mis on grammatika ?
  • Kuidas keelte struktuur on aja jooksul muutunud ?
  • Kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut ?
  • Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse ?
  • Mida saab teha morfanalüsaatoriga ?
 
Säutsu twitteris

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL
Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed:
Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64
Morfoloogia peatükk lk 107-147
Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:)
Soovitav on lugeda ka
Foneetika ja fonoloogia lk 65-107

  • Keele mõiste. (loengu fail)
    Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele.

  • Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21)
    Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid.
    Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel .
  • Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)).
    Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile.
    Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad – mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh -pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus: 1) tähendus/vorm; 2) sümboli vorm jaguneb väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks e foneemideks: h, o, b, u, n, e.
    Märgid

    Sümbolid
    Indeksid Ikoonid
    Ikoon - oma referendiga sarnane kujutis.
    Indeks- vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga.
    Allsüsteemid
    Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Neid on 5.
    SEMANTIKA -tähendutse uurimine
    SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem
    LEKSIKON-sõnavara
    MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur
    FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine
    Avatud süsteemid
    Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus . Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on.
    Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.)
  • Keeleuniversaalid . (lk.41)
    Püüdlused luua universaalset grammatikat alates 17. saj. Generatiivsed oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg.

    Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel , et keeles on ka omadus a.
    Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata.
    Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes.
    Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles.

  • Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis- kognitiivne aspekt keeles. (lk. 43)
    Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles
    Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi.
    Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Kujutamine tähendab siinkohal eelkõige seda, et tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiivontoloogia, st viisi jagada välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreerivateks asjadeks, sisemisteks kujutlusteks.
    Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis.
    Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule , kõnekäänud, legendid , jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel. Näiteks põhineb teatud rahvarühma kokkukuuluvustunne tihti ühisel keelel.
    Lisaks on keelest saanud inimese mälupikendus ehk kollektiivne mälu . Keel on välja arenenud inimese suhtlusvajaduste fuktsioonidest ning osad, olulisemad teated on kinnistunud keelesüsteemi osaks, leksikasse ja semantikasse. Keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena.
    Bioloogilis-kognitiivne aspekt
    Ajustruktuurid ja – protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara.
    Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks?
    Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas.
  • Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!!
    Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem.
    Keele süsteemi all mõeldakse reeglite süsteemi, mis määrab keele struktuuri ja mis ongi tegelikult keele süsteem. Selle tuuma moodustavad morfoloogia ja süntaks. Keele süsteem, nn grammatika 1 avaldub kahte moodi. Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele.
    Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada. On olemas erinevaid grammatikateooriaid ja – mudeleid . Ilma teooriata ei ole grammatikast 1A üldse võimalik rääkida. Grammatika 2 koosneb reeglitest.
    Loomulikud normid reeglite 1A kirjeldused. Tuleb vahet teha loomulike normide ( reeglid 1A ) ja nende deskriptiivsete kirjelduste ( reeglid 2 A) ning ametliku keelehoolde normide vahel. Viimased on loomulikest normidest erinevalt kunstilikud.
  • Generatiivne grammatika
    Generatiivne grammatika on täpne üldteooria sellest, kuidas keelte grammatikaid 2 on võimalik formaliseerida, eriti süntaksi seisukohalt. Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused , kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky , tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi.

  • Onomatopoeetiline sõna
    Onomatopoeetilised sõnad ehk deskriptiivsõnad– mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne.
    LOENGUD
  • Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid

  • Loomulik keel (vs tehiskeel)
    Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus.
    Tehiskeel on formaalkeel , mis on välja arendatud eelsõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Teist liiki tehiskeelteks on sajad rahvusvahelised abikeeled, mida on aegade jooksul loodud eelkõige selles usus, et nendest võiks saada universaalkeel.
    12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, ( genealoogiline , areaalne , sotsiolingvistiline,
    tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted ( parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama)
    Keelte liigitusaluseid
    Genealoogiline ( sugulus ja päritolu)
    Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid)
    Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas)
    Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)
    Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne.
  • Keelkond , algkeel , haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama)
    Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm.
    Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju.
    Haru on

  • Võrdlev-ajalooline keeleteadus , häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia
    Võrdlev-ajalooline keeleteadus
    Võrdlev –
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #1 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #2 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #3 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #4 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #5 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #6 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #7 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #8 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #9 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #10 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #11 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #12 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #13 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #14 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #15 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #16 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #17 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #18 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #19 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #20 SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 219 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor julia765 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
    LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL


    sissejuhatus üldkeeleteadusesse , üldkeeleteadus , keel

    Mõisted

    Sisukord

    • Mitteverbaalne suhtlus
    • Märgid
    • Keele allsüsteemi
    • Mitteimplikatiivne universaal
    • Absoluutsed universaalid
    • Universaalne tendents
    • Keelelise relatiivsuse hüpoteesi
    • Teise astme sümbolisüsteemidesse
    • Grammatika
    • Keele süsteemi
    • Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2)
    • Loomulikud normid
    • Generatiivne grammatika
    • Onomatopoeetilised sõnad ehk deskriptiivsõnad
    • Keelte liigitusaluseid
    • Keelkond
    • Algkeel
    • Võrdlev – ajalooline keeleteadus
    • Häälikuseadused
    • Rekonstruktsioon
    • Etümoloogia
    • Isolaatkeel
    • Keelte areaalne jaotus
    • Keelekontakt
    • Substraat, adstraat ja superstraat
    • Keeleline piirkond
    • Keelte areaalne makrojaotus
    • Substraat
    • Adstraat
    • Superstraat
    • Vähemuskeel
    • Diglossia
    • Keeletüpoloogia
    • Analüütilised
    • Sünteetilised
    • Polüsünteetilised
    • Aglutineeriv keel
    • Fusioon
    • Kumulatsioon
    • Muutumine
    • ökonoomia
    • Keeleuniversaalide
    • Universals of Human Language
    • Implikatiivsed
    • Universaalne tendents
    • Strukturalim (F. de Saussure)
    • Kaksikliigendus
    • Tähistaja
    • Kõneleja mõte – kõneleja signaal – kuulaja mõte
    • Kõneanalüüs
    • Foneetika
    • Artikulatoorne foneetika
    • Akustiline foneetika
    • Pertseptiivne e tajufoneetika
    • Fonoloogia
    • Foneem
    • Allofon e foneemivariant
    • Kõne produktsioon
    • Eesti keele vokaalid
    • Eesti keele konsonandid
    • Prosoodia
    • Koartikulatsioon
    • Kvantiteet
    • Kategooriline taju
    • Maailma keelte häälikusüsteemid
    • Kirja tekkimine
    • Kirjasüsteemide liigid
    • Kirjaviiside jagunemine
    • Kirja liigid?????????????
    • Tähestikud
    • Morfoloogia
    • Morfosüntaks
    • Morfeemianalüüs
    • Glossimine
    • Morfeem
    • Allomorf
    • Vaba morfeem
    • Seotud morfeem
    • Grammatilise kategooria liikmed
    • Sõna
    • Reduplikatsioon
    • Binaarsed opositsioonid
    • Mitmeliikmelised opositsioonid
    • Sünteetilises väljendusviisis
    • Analüütilises väljendusviisis
    • Polüsünteetilises väljendusviisis
    • Grammatilise kategooria liikmed (aeg, aspekt, isik, polaarsus jne)
    • Sõnaliigid on
    • Lauseliikmed on
    • Grammatiseerumine
    • Leksikaalne üksus
    • Grammatiline üksus
    • Tähendus
    • Konkreetne tähendus
    • Abstraktne tähendus
    • Referentsiaalsus
    • Viitab reaalse maailma objektile
    • Väljendab suhteid objektide vahel
    • Moodustamine
    • Moodustatakse ebaregulaarselt
    • Moodustatakse regulaarselt
    • Käsitletakse holistiliselt
    • Käsitletakse analüütiliselt
    • Substantiiviklass
    • Klasse eristatakse kas
    • Käänetekategooria
    • Semantilised rollid
    • Agent
    • Patsient
    • Teema
    • Saaja
    • Asukoht
    • Instrument
    • Kogeja
    • Sõnajärg
    • Pro-sõnad
    • Prosubstantiiv
    • Proadjektiiv
    • Proadverb
    • Deiktiline element
    • Definiitsus
    • Polaarsus
    • Aspekt
    • Modaalsus
    • Ühildumine
    • Süntaks
    • Lause
    • Fraas
    • Moodustaja
    • Käändemärgistus
    • nominatiiv-akusatiivne süsteem
    • absolutiiv-ergatiivne süsteem
    • Nominatiiv-akusatiivne
    • Absolutiiv-ergatiivsed
    • Tasandilised seosed
    • Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed
    • Generativismi
    • Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika
    • Käändegrammatika
    • Konstruktsioonigrammatika
    • Normaallaused
    • Ta jookseb
    • Ta ehitab maja
    • Kogeja-omajalaused
    • Tal on häbi
    • Talle meeldib tantsida
    • Teda huvitab botaanika
    • Eksistentsiaallaused
    • Peenral kasvavad lilled
    • Poisist kasvas mees
    • Väljas sajab vihma
    • Semantika
    • Tähistatu
    • Referent
    • Tähenduse uurimine
    • Märgisüsteem
    • Sümbol
    • Ikoon
    • Indeks
    • Prototüüpanalüüs
    • Kognitiivne semantika
    • Semantilised primitiiv
    • Denotatsioon e intensioon
    • Ekstensioon
    • Polüseemia
    • Polüseemia kognitiivses lingvistikas
    • Nali siis, kui
    • Propositsioon
    • Sünonüümia
    • Metafoor
    • Metonüümia
    • Kujundskeem
    • Tähenduse kujunemine
    • Tekst
    • Diskursus
    • Tekstilingvistika
    • Diskursuseanalüüs
    • Pragmaatika
    • Kõneakt
    • Viisakusstrateegia
    • Viiteahelad-?????????????
    • Anafoor
    • Konversatsioonianalüüs
    • Vooruvahetus
    • Naaberpaar
    • Variatiivsus
    • Keele variandid
    • Dialekt
    • Sotsiolekt
    • Idiolekt
    • Allkeel
    • Praktiline sotsiolingvistika
    • Kvantitatiivne sotsiolingvistika
    • Korpus
    • Korpuste liigid
    • Introspektsioon
    • Empiiriline keeleuurimine
    • Kvantitatiivne meetod
    • Kvalitatiivne meetod
    • Sünkroonilise uurimise
    • Diakrooniline variant
    • Morfanalüsaator
    • Rekonstruktsioonid
    • Viipekeel

    Teemad

    • SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
    • KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
    • LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL
    • Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed
    • Soovitav on lugeda ka
    • verbaalne
    • Mitteverbaalne suhtlus
    • ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon
    • referendile
    • arbitraarne
    • Onomatopoeetilised sõnad
    • auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema
    • kaksikliigendus: 1)
    • tähendus/vorm; 2) sümboli vorm jaguneb väiksemateks iseseisvateks, omavahel
    • h, o, b, u, n, e
    • loovus
    • implikatiivsed
    • Mitteimplikatiivne universaal
    • Absoluutsed universaalid
    • keelemäng
    • esimese astme sümbolisüsteeme
    • primitiivontoloogia
    • mälupikendus ehk kollektiivne mälu
    • mentaalse grammatika ja sõnavara
    • body & mind
    • üldistusvõime
    • süntaks
    • mentaalsest grammatikast
    • korpuseks
    • introspektsiooni
    • grammatikateooriaid ja – mudeleid
    • reeglitest
    • genereeriks
    • Aspects
    • auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema
    • rahvusvahelised abikeeled
    • parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama)
    • Genealoogiline
    • Areaalne
    • Sotsiolingvistiline
    • Tüpoloogiline
    • Haru
    • Häälikuseadused
    • pidžinkeel
    • kreoolkeeled
    • linguistic area
    • Sprachbund
    • Substraat
    • Adstraat
    • Superstraat
    • lingua franca
    • Vähemuskeel
    • Lingua franca
    • Diglossia
    • Keeletüpoloogia
    • Keeletüpoloogia
    • analüütiline keel või sünteetiline keel
    • tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit
    • Aglutineeriv keel
    • köpek „koer“
    • köpek+ler+ki „koeri“ (koer+mitmus+akusatiiv)
    • Fusioon
    • murda, surra
    • vete (PL-GEN vesi), sang (PST sing)
    • Muutumine
    • amryekihira
    • timpira
    • ajalooline keeleteadus
    • sotsiolingvistika
    • grammatisatsiooniteooria
    • ökonoomia
    • analoogia (
    • keelekontakt (
    • Implikatiivsed
    • Kaksikliigendus
    • tähistatavale
    • parole)
    • Kõnesüntees
    • häälik
    • Fonoloogia
    • Foneem
    • Allofon e foneemivariant
    • Ka kõnetrakt!!!!
    • l, r, m, n, h, v, j
    • p, t, k, h, s, š, f, h
    • k, p, t
    • m, n, h
    • w, v, f, s, r, l, j, š, h
    • p, m, v, f, w
    • t, n, s, r, l
    • k, h, j, š
    • prosoodia
    • Koartikulatsioon
    • koartikultasioon
    • Assimilatsioon
    • Dissimilatsioon
    • lihulalane = lihulane
    • Kategooriline taju
    • Maailma keelte häälikusüsteemid
    • Kiri
    • Kirja tekkimine
    • ??????????
    • Morfoloogia
    • Morfosüntaks
    • Morfeemianalüüs
    • Glossimine
    • Morfeem
    • Morf
    • õuna
    • Grammatilise kategooria liikmed
    • markeerimata
    • tunnuse puudumist
    • markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui
    • markeeritud
    • Reduplikatsioon
    • lisandub harva uusi liikmeid
    • fikseeritud positsioon
    • üldine tähendus
    • kohustuslikkus
    • seotud morfeemid
    • Binaarsed opositsioonid
    • Mitmeliikmelised opositsioonid
    • Kumulatsioon
    • Grammatilise kategooria liikmed (aeg, aspekt, isik, polaarsus jne)
    • Sõnaliigid on
    • tõlgendamine
    • Klasse eristatakse kas
    • la hija
    • el hijo
    • Semantilised rollid
    • Pro-sõnad
    • Klusiiv
    • mitupela
    • mitripela
    • mipela
    • yumitupela
    • yumitripela
    • Süntaks
    • Lause
    • Fraas
    • Moodustaja
    • sihitisliku
    • mittesihitisliku lause ainsat osalist
    • nominatiiv-akusatiivne süsteem
    • absolutiiv-ergatiivne süsteem
    • patsient (P) mingis
    • markeeritud käändes
    • He hits
    • nominatiiv-akusatiivse süsteemiga
    • keelteks
    • Kass magab
    • The boy is sleeping
    • S
    • ŋuma
    • yaba
    • ɽa-n
    • P
    • ŋuma
    • banaga
    • ŋgu
    • Aspects of the Theory of Syntax
    • maja
    • maja
    • meaning
    • kopp-kopp, kikerikii
    • komponentanalüüsiga
    • tähendusvälja
    • Polüseem
    • Sünonüümia
    • Metafoor
    • Metonüümia
    • Kujundskeem
    • Tekst
    • Diskursus
    • Tekstilingvistika
    • no, noh
    • kõnetegu
    • Anafoor
    • vestlusanalüüs
    • Voor
    • Vooruvahetus
    • Variatiivsus
    • Keele variandid
    • Praktiline sotsiolingvistika
    • Kvantitatiivne sotsiolingvistika
    • Korpus
    • Korpuste liigid
    • Empiiriline keeleuurimine
    • parimate iseseisvate
    • tööde autorid ei pea vastama)

    Kommentaarid (3)

    katey profiilipilt
    katey: päris hea
    15:31 09-01-2012
    annadrobuzeva profiilipilt
    20:27 12-11-2018
    kunks93 profiilipilt
    kunks93: aitäh!
    13:33 08-12-2014


    Sarnased materjalid

    21
    doc
    Üldkeeleteaduse eksam
    21
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    23
    docx
    Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt
    16
    doc
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    16
    docx
    Keeleteaduse kordamisküsimused 2013
    40
    docx
    Keeleteaduse alused
    18
    pdf
    Üldkeeleteaduse eksami keelepuu
    24
    docx
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !