SANTIAGUITO VULKAAN (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Loodusvarade kasutamine Eestis. (taastuvad ja taastumatud loodusvarad)

Loodusvarade kasutamine Eestis. (taastuvad ja taastumatud loodusvarad) Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavara) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad loodusvarad on need, mis säästliku tarbimise järel suudavad ennast taastada. Need on muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa energiast (päike, tuul, vooluvee ja biomassi energia). Inimese seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed. Taastumatud loodusvarad on näiteks maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja nad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Kui mõelda eest loodusvarade peale, siis tuleb esimesena meelde põlevkivi, mida kasutataks suuremalt osalt elektri tootmiseks. Seda kaevandatakse Ida-virumaal. Kokku kaevandatakse neljast kaev

Geograafia

10

ppt

Plaani-ehk käsumajanduse kolme põhiküsimuse lahendamine

PLAANI EHK KÄSUMAJANDUSE KOLME PÕHIKÜSIMUSE LAHENDAMINE 1 10A SISUKORD Plaani ehk käsumajandus Plaani ehk käsumajanduse eelised Plaani ehk käsumajanduse puudused Plaani ehk käsumajanduse näide 2 3 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUS Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Inimeste soovid on piiramatud, ressursside hulk nende rahuldamiseks on piiratud 4 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUS Määrab riigi kehtestatud plaan Riik kontrollib kogu majandussüsteemi Hinnad kehtestab valitsus Kaupade või teenuste valik on väike või puudub Tarbimisvõime oleneb sotsiaalselt positsioonist Tarbija vajadused EI ole olulised 5 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUS Majanduslikud otsused on kontrollitud seadusega Tagajärjeks defitsiit (nt NSVL. Tänapäeval: PõhjaKorea jne)

Majandus

5

docx

Referaat: Graafika (lametrükk-litograafia)

Häädemeeste Keskkool Lametrükk - litograafia Koostaja: Tiiu Hanson Juhendaja: Marika Ristmäe Häädemeeste 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Graafika.......................................................................................................................................4 Lametrükk...................................................................................................................................

Kunstiajalugu

6

docx

Terase tootmine AT21a

Terase iseloomustus Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Terasesse lisatakse ka teisi keemilisi elemente nagu : · Kroom · Lämmastik · Mangaan · Molübdeen · Nikkel · Nioobium · Tantaal · Titaan · Vanaadium · Vask · Volfram Terase ajalugu Esimesed tera

Tehnomaterjalid

Meedia

Kommentaarid (0)