Süsinik (0)

Süsinik
Asetus   perioodilisustabelis
Süsinik (C) on keemiliste elementide 
perioodilisustabelis IVA rühma 2. 
perioodi esimene element. Süsinik 
on mittemetalliline element.
Kõik tema lähemad  naabrid  tabelis – 
boor  (B), räni (Si) ja lämmastik (N)– 
on samuti mittemetallilised. Süsiniku 
aatomnumber on 6 ja  aatommass  
12. Kuna süsinik on tabelis perioodi 
keskel, ei moodusta ta positi vse 
laenguga ioone ega negati vse 
laenguga ioone.
Süsiniku levik looduses
Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii 
lihtainena kui ka li tainena. Ta on kõigis elusorganismides, 
fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate 
keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned 
looduslikud  tahked  kütused, eriti kivisüsi. 
Antratsiit sisaldab 90–95% puhast süsinikku. Puhast süsinikku 
leidub looduses  teemandi  ja grafi dina. Teemandi leiukohtadeks 
on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku 
teistest  vormidest  ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. 
Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. 
Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena – karbonaatidena.  Nendest  on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3( lubjakivi  ehk  paas , marmor, kri t). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks 
kaltsiumvesinikkarbonaat  Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2,
mida leidub seal pisut üle 0,03%. Osa CO2 on ka lahustunud vees.
Süsinik on looduses pidevas ringluses. Minnes ühe ühendi koostisest teise ühendi koostisse, muudab ta oma  asukohta  looduses ja oksüdatsiooniastet.
                                                  
                                          
                                
Lihtaine  ja liitainena
Lihtainena esineb: teemandi, süsi, grafi t kujul.
Li tainena esineb: kõik orgaanilised ained, nt  etanool  
(CH3CH2OH), äädikhape (CH3COOH),  sipelghape  ehk 
metanool  (HCOOH),  butaan  (C4H10).
Ja mõned mitteorgaanilised ained nt   nafta , marmor 
(CaMg (CO3)2 ),  paekivi (CaCO3).
Allotroobid
Süsinikul on mitmeid al otroopseid 
vorme. Tavatingimustes on neist 
tuntuimad grani t, tahm  ja  teemant . 
Kunstlikult saadud vormideks 
on  grafeen , süsinik  nanotorud , 
karbüünid ja ful ereenid.
Allotroopsed  teisendid  erinevad 
üksteisest ainult aatomite struktuuri 
või molekulis olevate aatomite arvu, 
mitte elementkoostise poolest. 
Erinev struktuur põhjustab 
füüsikaliste ja keemiliste omaduste 
erinevusi. 
Süsiniku 8 allootroopi: a) teemant, 
b)  grafiit , c) heksagonaalne teemant, 
d) fullereen , e) C540, f) C70, g) amorfne  
süsinik ja h) süsinik nanotoru.
Süsiniku omadused
•
süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni
•