Süsinik ja räni (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

IV A rühma mittemetallid

Erinevalt teemandist ja paljudest teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris leiduma vabu elektrone (tuleta meelde metallide elektrijuhtivust). Õhu käes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Mittetäielikul põlemisel saadavat peent söetolmu (tahma) kasutatakse musta värvi valmistamiseks. Pressitud süsi sarnaneb omadustelt grafiidiga, kuid on palju odavam. Koostis / struktuur Keemiline element räni (Silicium, Si), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline (teemandi struktuur) kahe aatomiga elementaarrakus. Omadused Hõbedase läikega, kerge (2330 kg/m 3) materjal. Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm). Saamine Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element (27 massi%) , puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv)

Keemia

5

doc

SÜSINIK

Jüri Gümnaasium SÜSINIK Referaat Koostaja : Keit Putrolainen Jüri 2010 Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis ­ boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) ­ on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik võib loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sidememoodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element ­ maakoores massi järgi 13. kohal. Teda

Keemia

3

odt

Vingugaas ehk CO

CO ehk vingugaas CO ehk süsinikoksiid ehk süsinik(II)oksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvuseta, lõhnatu, maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m3, keemistemperatuur 191,5 C ja sulamistemperatuur 204 C. CO tekib kütuste ja muu orgaaniliste ainete põlemisel, kui põlemiseks pole piisavalt hapnikku. Kui koldes pole põlemiseks piisavalt hapnikku või kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on ära põlenud, pääseb õhku vingugaasi. Koos CO-ga tuleb ruumi veel teisi iseloomuliku lõhnaga ühendeid. Vingu lõhna tekitavad aga teised põlemissaadused. Süsinikoksiid on ka autoheitgaasi koostisosa. Täielikul põlemisel tekib CO2 : C + O2 = CO2 (süsinikdioksiid ehk süsihappegaas) Ebatäielikul põlemisel hapniku vähesusel tekib: 2C + O2 = 2CO (vingugaas) CO ei reageeri vee ega hapetega (alustega reageerib rõhu all), ta on

Keemia

7

pdf

Keemia 9. kl. 02 osa lk 31-37

V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis ­ boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) ­ on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega

Keemia

14

doc

Keemia alused KT3

· Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. · Be väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks). Magneesium : · Metallilist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. ­ Keemilise redutseerimise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200 ºC juures reageerima raua ja räni sulamiga. ­ Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH)2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. · Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. · Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme. ­ Tema sulamid seevastu on sageli kõvad ja tugevad ning leiavad laialdast rakendust lennukitööstuses ja ka autode juures.

Keemia

16

doc

MITTEMETALLID

Peaaegu kõik metallid reageerivad kontsentreeritud väävelhappega. Seejuures ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiidi, vesiniksulfiidi või vaba väävllit, olenevalt metallist ja katsetemperatuurist: 2H2SO4+Cu=CuSO4+2H2O+SO2 Toatemperatuuril ei toimi kontsentreeritud H2SO4 rauasse, seepärast kasutatakse väävelhappe säilitamiseks ja transportimiseks rauast terast. Väävelhape õtab orgaanilistelt ainetelt vee koostiselemendid, süsinik oksüdeerub osaliselt CO2ks, osaliselt eraldub söena: H2SO4 C6H12O6(glükoos)----------6C+6H2O Püsiva ja raskesti lenduva happena tõrjub väävelhape teisi happeid nende sooladest välja: NaCl+H2SO4=NaHSO4+HCl KNO3+H2SO4=KHSO4+HNO3 Kahealuselise happena moodustab väävelhape 2 rida soolasid: sulfaate (Na2SO4, CuSO4) ja vesiniksulfaate (NaHSO4). Väävelhappe ja sulfaatide lahustes sulfaatiooni kindlakstegemiseks kasutatakse baariumkloriidi lahust

Keemia

18

doc

Keemia

ühenditena (org. üh. uurea). Taimed omastavad neid mullavees dissotsieerunult anioonide ja katioonidena. 4) KCl, K2SO4; NaNO3, NH4NO3, nitraadid, uurea; superfosfaat Ca(H2PO4)2, CaHPO4. 5) Mineraalväetiste tootmine ja nende kasutamine suurema saagikuse eesmärgil saastab keskkonda, nende tootmisel ja kasutamisel satuvad mürgised heitmed õhku, pinnasesse ja vette. Süsinik 1) Süsiniku leidumine looduses. 2) Iseloomustada grafiiti ja teemanti (koostis, omadused, miks erinevad, kasutusalad). 1) Leidub looduses nii lihtainena kui ka ühendite koostises. Kuulub kõikide orgaaniliste ühendite koostisesse, seega leidub taimsetes ja loomsetes organismides. 2) Grafiit ja teemant on süsiniku allotroobid. Teemant on värvitu kristalne aine, looduslik vääriskivi ja kõige kõvem mineraal

rekursiooni- ja keerukusteooria

9

doc

Süsinikoksiid

Valga Gümnaasium SÜSINIKOKSIID Keemia referaat Autor: Klass: Juhendaja: 2010 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.CO ehk vingugaasi iseloomustus......................................................................................... 4 2.Süsinikoksiidi kasutusalad ning reageerimised teiste ainetega............................................ 5 3.Vingugaasi mõju inimese tervisele....................................................................................... 6 4.Sigaretid ja vingugaas.......................................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Sellest referaadist võib lugeda,

Keemia

Kommentaarid (0)