Sünkroonmasinad Põhimõisted Sünkroonseks nim. kommutaatorita vahelduvvoolumasinat, mille rootori pöörlemiskiirus on kindlas vahekorras võrgu sagedusega Kuna meie võrgu sagedus on on 50Hz, siis rootori sagedus on rangelt määratud pooluspaaride arvuga (p=1, n=3000, p=2, n=1500, n=3, p=1000 jne.) Sünkroonmasin võib töötada nii generaatori kui mootorina Sünkroongeneraator on põhiline seadeldis elektrienergia tootmisel Sõltuvalt jõuallikast liigitatakse sünkroongeneraatorid hüdro-, turbo- ja diiselgeneraatoriteks a) Hüdro- ja tuuleturbiinid (50 ... 750 p/min, p = 60 ... 4), valmistatakse üksik- ehk väljepoolustega (salient pole) b) Auru- ja gaasiturbiinide pöörlemissagedus n = 3000 p/min, seega p = 1 c) Diiselgeneraatorid (600 ... 1500 p/min) Sünkroonmootoreid kasutatakse seal, kus on vajalik konstantne (koormusest sõltumatu)
Eksamispikri sisukord Lisainfo materjali kasutamise kohta 12 suuruses kirjas on tähtis info, väiksemas kirjas lisa info. Mõndadest asjadest on kirjutatud kahte moodi (1-lühidalt ja 2- täpsemalt) Trafo töötamise põhimõte pingestades trafo primaarmähise tekib selles vool, millega kaasneb magnetväli kui pinge on vahelduv, siis vool ja magnetväli on vahelduvad. Vahelduv d magnetvoog indutseerib primaar ja sekundaarmähises elektromoroorjõu. e1 = -w1 dt d e2 = -w2 d elektromotoorjõud on suurem mähises, mille keerdude arv on suurem. Trafodel on pööratavuse omadus, mis seisneb selles, et sama trafot saab kasutada kõrg ja madalpinge trafona. Trafo konsttruksioon Trafo nimivõimsus kiloamprites, liinipinged, liinivoolud, sagedus hertsides, faaside arv
Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutm
i RT + + ´II Kommutaatori · II lestad S S Induktori poolused Joonis 2A. Generaator. Kui ankur Joonis 2B. Mootor. Kui magnetväljas mähisega panna magnetväljas pöörlema asetseva ankrumähisest lasta läbi vool, nooltega näidatud suunas, siis mähises siis ankur hakkab jõumomendi r r r indutseeritakse induktsiooni emj i. M = p m ´ B mõjul pöörlema. Et
1) generaatori EMJ peab võrgu sisselülitamise hetkel olema võrdne ja faasilt vastupidine võrgupingega; 2) generaatori EMJ sagedus peab olema võrdne võrgu sagedusega; 3) faaside järjekord generaatori klemmidel peab olema sama kui võrgul. Selliste tingimuste täitmist nim. sünkroniseerimiseks. Ühegi tingimuse mitte täitmisel põhjustab tugevate ühtlusvoolude tekkimise ja mis võib viia avariini. Täpse sünkroniseerimise moodus. Enne kui generaator lülitatakse võrku, viiakse ta seisundisse, mis rahuldab kõiki eelpool nim. tingimusi. Sünkroniseerimise hetk, määratakse riistaga, mida nim. sünkrono-skoobiks. Ehituselt jagunevad need osutiga või lampidega seadmeteks. Lampsünkronoskoop koosneb kolmest
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline
Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E =I R 17 Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= , millest E = I R0 + I R , ehk R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged. Joonisel on voolusuunad tähistatud meelevaldselt, sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva
54.Aktiiv- ja reaktiivenergia 1. Mida nimetatakse energiaks? 2. Millega mõõdetakse aktiivenergiat? 3. Mis ühikutes aktiivenergiat mõõdetakse? 4. Millega mõõdetakse reaktiivenergiat? Mis on mõõtühikuteks? 55.Kolmefaasiline vool. Kolmefaasilise voolu saamine. 1. Miks kasutatakse kolmefaasilist vahelduvvoolu süsteemi? Mis on kolmefaasilise voolu eeliseks? 2. Millist voolu nimetatakse kolmefaasiliseks vahelduvvooluks? 3. Joonestada lihtsaim kolmefaasilise voolu generaator. Kuidas saadakse kolmefaasilist vahelduv voolu? 4. Nimetada kolmefaasilist vahelduvvoolu iseloomustavad suurused. 56.Generaatorimähiste ühendusviisid 1. Generaatori mähiste ühendamine tähte. Kuidas tähistatakse mähiste alguseid ja lõppe? 2. Joonestada generaatori maandatud neutraaliga süsteem. Kuidas ühendatakse tarbijaid? 3. Millist pinget nimetatakse faasipingeks?Kuidas faasipingeid tähistatakse? 4. Millist pinget nimetatakse liinipingeks? Kuidas liinipingeid
Kõik kommentaarid