Sügelised - lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku. See on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. (0)

Sarnased õppematerjalid

24

ppt

PARASITAARSED NAHAHAIGUSED - SÜGELISED JA TÄID

PARASITAARSED NAHAHAIGUSED SÜGELISED JA TÄID Ülle Krigulson Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja eriala SÜGELISED Sügelised on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Haiguse olemus · Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Pärast nahale sattumist tungib lest marrasknaha pindmisse ossa (epidermisesse), kuhu uuristab 0,5­1 cm pikkuse käigu (sisaldavad lestade väljaheidet). Emaslestad jätavad oma 4­6-nädalase eluea vältel käikudesse 40­50 muna, millest 3­4 päevaga arenevad välja uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 3­6 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab

Nahahaigused

4

doc

SÜGELISED

SÜGELISED Sügelised on nahahaigus mis põhjustab tugevat sügelemist, eriti õhtul ja öösel ning on väga nakkav. Sügelisi tekitab väike nahalest Sarcoptes scabiei var. hominis. Inimsilmale on nahalest vaevalt nähtav (mõnikord küll näha väikese valge täpina naha pinnal). Sügelised on vana haigus ja seda on tuntud juba umbes 2500 aastat. Sügelised levivad Sügelised võivad tabada kõiki sotsiaalseid kihte ega pruugi sõltuda isiklikust hügieenist. Sügelistesse võivad nakatuda lapsed, noorukid ja vanurid, harva imikud. Haigust tuleb kahtlustada, kui lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene alguses sellest teadlik olla, kuna esmakordselt haigestunul on haigusel peiteperioodi 2 ­ 4 nädalat.

Tervis

30

pptx

Pedikuloos ja sügelised

Pedikuloos ja sügelised PEDIKULOOS  Haiguse tunnused • Nakatunud on peanahk, kulmud, ripsmed, kubeme- või habemekarvad • Peanahal võib leiduda täisid või juustes tinge • Hammustuskohad on paistes ja sügelevad • Harvemini võib tekkida mädapõletik ja lümfisõlmede suurenemine  Põhjused • Levivad eriti laste kollektiivides/pikemate juustega inimestel • Nakatunud inimese peakatte, kammi kasutamine, kokkupuude • Kitsad elutingimused • Halb hügieen  Ennetamine • Vältida võõraste kammide, peakatete, harjade, rätikute kasutamist • Enda esemete mitte väljalaenamine • Lastekollektiivides kontrollide läbiviimine, et vältida pedikuloosi levikut  Ravi • Käsiravimid apteegis, erinevad šampoonid, salvid, spetsiaalsed kammid • Tugeva nahaärrituse või mädapõletiku korral tuleks pöörduda arsti poole, sama kehtib ka rasedatele    Küsimused • Milli

Bioloogia

44

pptx

Parasitaarsed nahahaigused

PARASITAARSED NAHAHAIGUSED Krete Allik MA16 Sügelised  Parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine  Inimese sügelislest  Suurus 0,3 – 0,5 mm  Levib kontaktnakkusena  Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu  Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku  Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud  Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist  Tugev sügelus eriti õhtuti  Kraapimisjäljed ning koorikud  Peenpapuloosne lööve eriti alakõhul, reitel ja kätel  Lastel on sügeliste korral kehatüvel punakaspruune paapuleid ja väikeseid pustuleid  Sügeliskäike peamiselt

Nahahaigused

20

pptx

Sügelised

Sügelised Risto Tõldsep IX klass Lagedi Kool Mis on sügelised? Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Parasiit kaevub epidermisesse, liigub mõni sentimeeter ja põhjustab käikudesse munedes tugevat sügelust. Nakatumisviisid Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Sügelistesse nakatumine toimub vahetu kontakti kaudu haige inimese või tema poolt saastatud esemetega, tavaliselt Sügelislest seksuaalkontakti teel või

Bioloogia

18

rtf

Juuksehaigused

Alopeetsia Alopeetsia ehk juuksekadu on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Eristatakse karva kasvu-, vahe- ning puhkefaasi. Et tsüklite vaheldumine karvafolliikulites ei toimu üheaegselt ning aktiivsed ja puhkavad karvanääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis normaalselt kulgeva protsessi korral pole juuste hõrenemine märgatav. Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii palju karvu, kui on inimesel eluaastaid. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa karvanääpse ja -näsasid taandareneb, seega on mõningane juuste hõrenemine vanemas eas loomulik. Tavaline ehk androgeenne kiilaspäisus on päriliku eelsoodumusega füsioloogiline protsess, mille käigus karva läbimõõt järjest väheneb. Meestel jääb tavaliselt lagipea juusteta, naistel juuksed lihtsalt hõrenevad.

Bioloogia

26

odt

Nahahaiguste õpimapp

Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil

Meditsiin

34

pdf

Peanaha haigused

 Alopeetsia Alopeetsia (Alopecia areata) on levinud autoimmuune nahahaigus, mis põhjustab juuste kadu peanahal ja kehal. Algab see tavaliselt ühe või mitme väikese, ümmarguse ja sileda laiguga peanahal ning süvenedes võib lõppeda kõikide juuste väljalangemisega (alopeetsia totalis ) või kogu keha karvade ( kehakarvad+juuksed ) väljalangemisega (alopeetsia Universalis). Alopeetsiat esineb nii meestel kui naistel igas vanuses. Tihti saab seisund alguse juba lapseeas. On pakutud, et seisund esineb umbes 147 miljonil inimesel maailmas. • spotlike alopecia – nööpnõela suurused tühjad ümarad “täpid” üle pea • alopecia areata – tühjad juusteta laigud, mis tekivad üle pea • alopecia totalis – juuksetus (üle kogu pea) • alopecia universalis – juuksetus (üle kogu pea), lisaks puuduvad ka kehakarvad (ripsmed, kulmud, jne)

Ainetöö

Meedia

Kommentaarid (0)