50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Isssver
Õppematerjali autor
Kuritöö ja karistus analüüs I TEOSE IDEE Dostojevski üheks eesmärgiks oli kirjeldada kõik väga tõepäraselt ja päriselule sarnaselt. Teiseks oli ta eesmärk oma romaanis lahata alkoholisõltuvust ja kuritöö psühholoogilisi tagajärgi, mis saidki romaani peamisteks joonteks. Teoses võitleb peategelane parema ja õiglasema elu nimel: ta tapab liigaksuvõtja, sest ta arvab, et see oleks teene kogu ühiskonnale. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et sellises olukorras on võimatu elada, kui pidevalt peab elama liigkasuvõtja tähtaegade järgi, vaesuses ja haigustes. Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism,
ühiskonda mõjutavad. "Kuritöö ja karistus" oli haruldane õnnestumine: Dostojevski kirjutas põneva, elava, rahvapärase romaani, kus oli nii detektiivloo elemente kui ka palju armuvalu, mis keerles aga intellektuaalse teema ümber. Küsimus oli selles, kas pärast religioossete piirangute kadumist ja jumala surma on "kõik lubatud", kas siis, kui viimsepäeva kohut ei tulegi, tohib röövida ja tappa ja elada täiesti oma suva järgi. Dostojevski kangelane, 23- aastane õigusteaduse tudeng Raskolnikov küsib endalt ka Friedrich Nietzschet vaevanud küsimuse: kas seadused kehtivad ainult "karjainimestele", ja kas erandlik üliinimene tohib, ehk isegi peab neid rikkuma. Raskolnikov targutab: "...inimesed jagatakse loodusseaduste poolt üldiselt kahte liiki: alamliik (harilikud), kes on ainult selleks, et endasuguseid sigitada, ja teiseks inimesed, kel on anne ehk talent oma ümbrusele uut sõna öelda. Teise liiki kuuluvad
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde
kuritegevusega. Kuritegevus, üldiselt, on romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu,
kuritegevusega. Kuritegevus, üldiselt, on romaani läbivaks sotsiaalseks probleemiks. Peategelase Raskolnikovi tapmise üheks motiiviks oligi vaesus, mille all ta kannatas, ja mis viis kohutavate tagajärgedeni. 2. Raskolnikovi tõukasid kuritööle mitmed motiivid. Kõige tähtsam neist on see, et vaene tudeng pidas end teistest paremaks, priviligeeritumaks. Teoses on öeldud, et ainult haruldastel on õigus teha kuritöid ning astuda üle igasugustest seadustest. Raskolnikov lisas ka, et ''haruldane'' inimene võib seadusega vastuolla minna siis, kui tema idee teostamine on päästjaks kogu inimsoole. Siit järeldub kuritöö teine motiiv ebavõrdsus ja vaesus ühiskonnas. Liigkasuvõtja Ivanovna oli jõukas ning käitus teistega halvasti (peksis oma õde) ja Raskolnikovile tundus tema tapmine justkui teenena ühiskonnale. Kindlasti aitas kuritöö saavutamisele kaasa ka puhas juhus. Raskolnikov juhtus kuulma Lizaveta ja kaupmehe juttu,
uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, kus vedeles Aljona Ivanova surnukeha tema poolõde Lizaveta ning Raskolnikov tappis ka tema ära, et vahelejäämist vältida. Oma võlausaldajat tappes ei tundnud Raskolnikov mingeid süümepiinu. Lizavetat rünnates tundis ta talle see-eest kaasa, sest Lizaveta oli täiesti süütu. Võlausaldaja poolõde vaatas teda enne surmasaamist anuva pilguga ning tal ei tulnud pähe isegi käsi kaitseks üles tõsta – ta oli liiga suures šokis. Varastab nende raha ja väärtesemed, ehteid sahtlitest, aga ei tunne sellest rõõmu tahtis raha perele saata ja
karaktereid ja erinevaid tegevusliine. Esiteks tooksin välja teosest Porfiri Petrovisi, kes oli vastutav uurija Aljona Ivanovna mõrvas. Tema roll teoses on väga suur. Ta käitub Raskolnikoviga manipuleerivalt ja tema töövõtted on huvitavad. Ta üritas alati ajada olukorra väga pingeliseks, et kahtlustav üles tunnistaks. Mitmel korral oli ta tõe teadasaamisel väga lähedal. Teose lõpupoole tunnistabki Raskolnikov oma teo üles, muidugi mängisid suurt rolli ülestunnistusel ka mehe süümepiinad. Teiseks toon välja Sonja Marmeladova. Kes on romaanis lihtrahva esindaja, selline headuse kehastus. Sonjat Peetakse ka vene rahvuse sümbolkujuks kirjanduses, selline leplik ja ohvrimeelne. Sonja karakter tuleb väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures sokis ja ei suutnud uskuda seda
halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Samas ei ole päris õige tema kohta altruist öelda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid